Viimasel ajal on meediasse jõudnud teated, et Veterinaar- ja Toiduametil on plaanis kontrollida kõiki jahimajasid ning -platse ehk kütitud metssigade esmakäitlemise ja hoiustamise kohti, on tekitanud jahimeeste seas taas kord elevust ja küsimusi. Millal, mida, kes???
Palusime infot veterinaar- ja toiduameti Loomatervishoiu osakonna juhilt Harles Kaubilt.
Veterinaar- ja toiduamet on täna jätkuvalt seisukohal, et SAK tõrjumiseks metsas on olulisim keskkonna säästmine nakkussurvest. Seda saame tagada ainult siis, kui hoolikalt bioohutusnõudeid jälgime ning võimalikult palju nakkusmaterjali kahjutustame. Lähtudes eeltoodust on VTA väljatöötanud kontrollikava, veendumaks jahimeeste teadmistes antud valdkonnas.
Eesmärk on aasta jooksul külastada kõiki jahiseltse järelevalveametnike poolt. Alustasime kontrollidega just nendes seltsides, kus metssigu hetkel veel on ning saame vajadusel juhtida tähelepanu puudustele bioohutuse tagamisel otse „rindejoonel“ . Kui maakonna veterinaarkeskusesse on laekunud laborist teade kütitud positiivsest metsseast, oleme soovitanud ametnikul pöörduda otse jahiseltsi poole. Kokku leppides kohtumise, teeb ametnik kohapealse kontrolli. Eeldame, et kütt kirjeldab järelevalveametnikule täpselt metssea käitlemist peale lasku.
Kas on jahimehel olemas lekkekindlad vannid, kiled, veokastid metssea transpordiks? Milliseid desinfektsiooni vahendeid kasutatakse, ja millises kontsentratsioonis? Kas on olemas desopritsid? Kus säilitati metssiga kuni laborvastuste saabumiseni ning millisesse konteinerisse hiljem positiivne metssiga paigutati? Kokkuvõtvalt ongi need peamised küsimused jahimehele.
Kõik jällegi selle nimel, et tagada võimalikult kõrge bioohutus ning et jahimees ise ei muutuks nakkuse edasikandjaks ja ühine jahiauto, jahimaja või lahanguruum nakkuskoldeks!
