Siia lehele lisatakse jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetuse info.

Käesoleval aastal saab PRIAst uue toetusena taotleda jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetust. 15.-21. juulini saab taotlusi eeltäita ning taotlusi saab esitada 22. juulist 12. augustini.

Määrus

Määrus “Jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetus“

Küsimused-vastused

1. Küsimus kas MTÜ Maarja Jahikoda kvalifitseerub toetuse taotlejaks kui meil puudub jahipiirkonna kasutusõiguse luba kuid meie MTÜ liikmed on 100% Luua Metsanduskooli jahimeeste nimekirjas, ning Luua Metsanduskool omab jahipiirkonna kasutusõiguse luba. MTÜ sai loodud eesmärgil luua ulukite esmakäitlemis koht.

Vastus: kui kõik liikmed on jahimeeste seltsi füüsilised liikmed, siis saab toetust taotleda.

2. Tekkis küsimus kolmanda hindamiskriteeriumi osas. Küsimus seisneb selles, et kas võib koostöö leppe sõlmida eraõigusliku juriidilise isikuga (jahipiirkonnaga), kes on registreerinud ennast kütitud uluki esmatootjaks või kütitud uluki rümba raietükkide väikeses koguses käitlejaks, kes ka ise taotleb investeeringu toetust?

Vastus: koostöölepinguga hõlmatud käitlemiskohale ei saa taotleda, mujal muule käitlemiskohale saab.

3. Laane Jahimeeste Seltsil on olemas riigi toidu- ja söödakäitlejate registrisse (tunnus nr. J143) kantud käitlemishoone ja jahimaja. Hooned on ehitatud seltsi maale ja kantud hooneregistrisse, kuid nendel puudub püsielektrivarustus (praegune toide käib bensiini generaatoriga). Sellest tulenevalt ei saa me paigaldada ulukite säilitamiseks külmutusseadet. Seda oleks eriti just tarvis metssigade puhul, sest nädalavahetustel venib vereproovide vastuste saamine väga pikaks. Kui siga kütitakse reedesel päeval, siis vastus saabub heal juhul teisipäeva õhtuks.

Oleme küsinud elektrilevist elektri panekuks hinnapakkumist, see on veidi üle 30 000 euro. Selline väljaminek on meie seltsile ülejõu käiv. Siit küsimus: Kas käitlemiskoha investeeringutoetus toetab püsielektri varustuse panekut või mitte? Kui see läheb toetuse alla, siis saaks meie Selts seda endale võimaldada.

Vastus: kui ehitisel on projekti järgi elektrijuhtmestik ette nähtud, siis see on abikõlblik, liitumine elektrivõrguga ei ole abikõlblik.

4. Kas meetme avamise kuupäev on 15.07?

Vastus: toetustaotluse eeltäitmise perioodil (alates 15.07.2020) saab taotlust küll täita, aga ei saa esitada. Toetustaotlusi saab esitada 22.07.2020 00:01 kuni 29.07.2020 23:59.

5. Paragrahv 3 lõike 1 alusel peab taotleja olema jahipiirkonna kasutusõiguse luba või ta on jahipiirkonna kasutusõiguse luba omava eraõigusliku juriidilise isiku liige.

Mis on see dokument, mida aktsepteeritakse, millega jahimaakasutusõiguse luba omava MTÜ Viljandimaa Jahimeeste Liit ja tema liige juriidiline MTÜ (näiteks MTÜ Lembitu JS), kes on moodustatud MTÜ VJL osakonna Lembitu JS 100 % liikmete baasil ja MTÜ on võetud ka MTÜ VJL liikmeks, tõestab, et MTÜ Lembitu JS liikmed kasutavad MTÜ Viljandimaa Jahimeeste Liidu jahimaa kasutusõiguse loa alusel.

Vastus: see sõltub MTÜ enda põhimäärusest tuleneva korra järgi, kuidas neil see kord ette näeb. Igaühel on oma kord ja dokumendid (otsus, leping, jne…).

6. Kas meetmest taotleja saab taotleda ehitisse, mis on tema omandis ja vastab meetme nõuetele paragrahv 4 lõike 3 ja 4 alusel, elektrilist seadet /masinat, kui ehitusregistris ei ole kirjas, et hoones on ühiselekter, mitte elekter ei ole konkreetse taotleja nimel?

Vastus: määruse järgi on oluline, kuhu seade paigaldatakse. Kui hoone ei ole omandis, siis seadme puhul sobib muul õiguslikul alusel hoone kasutamine. Elektrileping ei pea olema taotleja nimel, kuid ostetav seade peab olema abikõlblik.

7. Kas taotlemisel võib rolli mängida (võidakse keelduda) ka praegu ehitusregistris arvel oleva hoone peamine kasutamise otstarve kood. Meil näiteks kood 12744 -elamu, talu, kooli vms majapidamishoone?

Vastus: Kui hetkel kannab hoone ülal mainitud kasutamise otstarvet, siis peale investeeringu teostamist (enne viimast väljamakset) tuleb ehitise kasutamise otstarve viia kooskõlla reaalse olukorraga.

8. Kas on vajalik projekti jooniseid, kui on tegemist rekonstrueerimisega?

Vastus: vastavalt määrusele tuleb taotlemisel esitada väljavõte põhiprojekti joonistest koos põhiprojekti seletuskirjaga juhul, kui ehitusprojekt on nõutav ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

Vastavalt EhS ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt ja EhS Lisa 1 on info ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta.

9. Kas ka rekonstrueerimisel (ehitusel) kui käibemaksuta summa ületab 5000 eurot, tuleb kolm pakkumist võtta?

Vastus: kui tegevuse või investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, peab taotleja olema tegevuse või investeeringuobjekti kohta saanud vähemalt kolmelt asjakohast teenust osutavalt isikult võrreldavad hinnapakkumused.

10. Kas toetust võib taotleda ka vaakumpakendajale ja kondisaele?

Vastus: Vaakumpakendajale toetust ei saa taotleda, kuna tegemist on liha turustamiseks mõeldud seadmega. Abikõlblikud on kütitud uluki esmatootmiseks või kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemiseks vajaliku seadme ostmine. Sellised seadmed on näiteks telfer ulukite rippasendisse tõstmiseks, külmkamber või jahutusagregaat, konteiner kõrvalsaaduste või olmeprügi kogumiseks ja säilitamiseks. Kondisaag on abikõlblik.

11. Kas taotluses võib olla ka ehitusjärelevalvaja?

Vastus: ehitise puhul on abikõlblikud ka ehitusseadustiku alusel tehtava omanikujärelevalve kulud.

12. Küsimused meetme renoveerimise ja ruumide hügieeni parandamise kohta: 1) Jahiseltsi omanduses on kinnistu, millel on esmatöötlus hoone (vanem laut, mida on jõudumööda parandatud). Kuna lauda andmed ehitisregistris ei ole õiged (pindala liiga väike), siis kas see on taotlemisel takistuseks, kui jooksvalt parandatakse ka ehitisregistri andmed.

Vastus: investeeringu elluviimise käigus (viimase maksetaotluse hetkeks) tuleb ehitisregistris olevad andmed korrastada ja kooskõlla viia reaalse olukorraga.

2) Kui tööde teostamiseks on vajalik ehitusluba ja kõik sellega seonduv, siis kas ehitusluba peab olema olemas enne taotluse esitamist või võib seda taotleda ka hiljem?

Vastus: ehitusluba peab olemas olema taotlemise hetkeks.

13. Kas omaosalust võib hoone ehitusel ka töö ja MTÜ liikmetelt annetatud materjalidega teha. Näiteks: toome ise killustiku, puitmaterjali, teostame kanalisatsiooni trassi kaevamise, paigaldame piirdekonstruktsioone nagu välisvoodrilauad, värvime need ise jne.

Vastus: tasu taotleja enda või tema töötaja tehtud töö eest ei ole abikõlblik, lisaks ei ole abikõlblik ehitusmaterjali ostmise kulu. Abikõlblik on kütitud uluki esmatootmiseks või kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemiseks vajaliku ehitise ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

Ehitamisena käsitatakse ehitise püstitamist, rajamist, ümberehitamist ehk rekonstrueerimist, ehitise paigaldamist ja ehitise laiendamist. Ehitist tuleb määruses mõista ehitusseadustiku § 3 lõike 2 tähenduses, mille kohaselt on ehitis hoone või rajatis, kusjuures hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis ning rajatis on ehitis, mis ei ole hoone (nt puurkaev, kanalisatsiooni- või reoveepuhastussüsteem).

Ehitise abikõlbuliku kulu moodustavad ehitise, sealhulgas selle juurde kuuluva veevarustus-, kanalisatsiooni- või reoveepuhastussüsteemi püstitamine, laiendamine, ümberehitamine, rajamine ja paigaldamine ning ehitise jaoks vajalike ehitusmaterjali ja -detailide kohaletoimetamine).

Ehitise puhul on abikõlblikud ka ehitusseadustiku alusel tehtavad omanikujärelevalve kulud.

Ehitise korral tuleb hinnapakkumuste võtmisel arvestada, et alates 1. juulist 2018.a on ehitajal kohustus tõendada kutsepädevust ehitusloakohustusliku ehitustegevuse korral.

14. Kas peab olema antud hetkel kinnistu omanik, et raha taotleda. Valla volikogu on andnud nõusoleku ja kinnistu on mõõdetud, kuid katastrisse ei jõua enne augustit.

Vastus: kui investeeringuobjektiks on ehitis, siis ehitis ja selle alune maa peavad olema taotleja omandis või on ehitisealusele maale taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

15. Kas toetuseks kvalifitseeruva MTÜ või OÜ liikmete või osanike arv on kuidagi reguleeritud või mitte? Näiteks: kui MTÜ või OÜ moodustab Võrumaa Jahimeeste Seltsi Väimela jahipiirkonna üks liige, siis kas see MTÜ või OÜ on Väimela jahipiirkonna käitlemiskoha ehitamiseks toetuskõlbulik?

Vastus: Liikmete arv ei ole ette antud. Taotleja peab vastama määruse nõuetele.

16. Millist lepingut PRIA selle puhul aktsepteerib? Ega ometi mitte notariaalne?

Vastus: kui tegemist on hoonestusõigusega, siis peab olema notariaalselt kinnitatud. Kui on tegemist muu õigusliku alusega (nt rendi- või üürileping), siis ei pea dokument olema notariaalne.

17. Küsimus käitlemiseks vajaliku ehitise ehitamise kohta: Lisaks käitlemisruumile, kus toimub ulukite käitlemine või ka jahutamine, oleks selle ehitise juures loomulik ja vajalik teha paar eraldi ruumi ka näiteks vastava varustuse hoiustamiseks, inimeste puhke- ja pesemisruumiks. Mõistlik oleks, et sellised asjad asuvad ühe katuse all, lahendatakse ühe ja sama ehitusprojektiga.

Kas sel juhul on mingid piirangud või mingid pindalade/ruumalade suhted, millest alates abikõlbulik ja kus võibolla enam mitte? Kas näiteks et kui puhkeruumi põrandapindala on 20% kogupinnast, siis kanalisatsiooni maksumusest samuti 20% ei ole abikõlbulik? Ehk et isegi kui näiteks soovitakse kasvõi oma vahenditega neid muid ruume samasse hoonesse täiendavalt teha, siis millest lähtuda abikõlbulikkuse eelarvestamisel?

Vastus: Toetust saab ainult käitlemisruum. Jah, tuleb arvutada proportsioonid.

18. Jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetuse määrus §4 (6) Lõikes 1 nimetatud seade ja ehitis peavad võimaldama kütitud uluki nõuetekohast käitlemist. Palun lahti seletada, mida see täpselt tähendab, eriti just ehitise koha pealt. Kas on mõeldud VET ameti nõudeid, kui jah siis millised? Kas on seotud määrusega „Kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded“. Antud määrus kehtib füüsilisele isikule.

Vastus: kui investeering on kütitud uluki esmatootmisesse, siis mõeldud on kõige elementaarsemaid nõudeid, mis takistaksid loomahaiguste levikut. Hügieeni üldsätted esmatootmise kohta, mis kohalduvad ka ulukite korral, on ära toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.04.2004, lk 1– 54) I lisa A-osas. Tegemist on üldiste nõuetega, mille kohaselt toidukäitlejad peavad tagama suurimas võimalikus ulatuses esmatoodete kaitse saastumise eest, ruumid ja seadmed peavad olema pestavad ja desinfitseeritavad ning peab olema võimalik kasutada puhast vett.

Nõuded on üles ehitatud füüsilisele isikule, taotleja (juriidiline isik) võimaldab läbi hügieeninõuetele vastava käitlemiskoha füüsilisel isikul nõudeid täita (jahimehele kasutatavad ruumid).

Kui investeering on suunatud kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemise ettevõttesse, siis käitlemise hügieeninõuded kütitud uluki rümba ja suuruluki rümba raietükkide väikese koguse kohta on kehtestatud põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määruses nr 74 „Kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded”. Antud määruse § 3 on sätestatud nõuded käitlemisruumile:

1) ruumis on piisav loomulik või mehaaniline ventilatsioon ning piisav kunstlik või looduslik valgustus;
2) ruum on ulukirümpade tõhusaks jahutamiseks piisavalt kõrge;
3) ruum on kahjuritevaba, loomade pääs ruumi on välistatud. Aknad, uksed ja ventilatsiooniavad on tolmu- ja kahjurikindlad;
4) ruumi seinad, põrand, lagi, tööpinnad, töövahendid ja anumad on kergesti puhastatavast, pestavast, siledast, mitteimavast ja desinfitseeritavast materjalist. Kasutatavad tööpinnad on puhtad, keelatud on puidust tööpinnad;
5) ruumis või selle vahetus läheduses on piisavas koguses «Veeseaduse» alusel kehtestatud joogivee nõuete kohast kuuma ja külma vett ruumi, tööpindade, töövahendite ja käte pesemiseks ning vahendid käte hügieeniliseks kuivatamiseks;
6) ruumi läheduses asub tualett;
7) suuruluki puhul on ruumis võimalus käidelda suurulukit rippasendis.
8) Käitlemisruumi peab olema võimalik jahutada.

19. Toetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik, kes on toiduseaduse alusel esitanud majandustegevusteate kütitud uluki esmatootmiseks või kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemiseks. Palun lahti seletada kes need on? Antud tegevusele viitav määrus kehtib füüsilisele isikule.

Vastus: Määruse nr 74 nõuded on küll üles ehitatud füüsilisele isikule, kuid taotleja (juriidiline isik) võimaldab läbi hügieeninõuetele vastava käitlemiskoha füüsilisel isikul nõudeid täita (jahimehele kasutatavad ruumid).

20. Kas käibemaks on abikõlblik kui taotleja pole käibemaksukohustuslane või kuidas toimetada siis kui käibemaksukohustus on proportsionaalne?

Vastus: käibemaks ei ole tegevuse rahastamiskõlblik kulu, välja arvatud juhul, kui käibemaks ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutav.

21. Põdra, metssea ja metskitse küttimisel riigi keskmisest suurema küttimismahu täitmine kolme taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud jahiaasta arvestuses – kas vastavaid andmeid on võimalik kusagilt vaadata?

Vastus: PRIA esitab Keskkonnaametile järelepärimise ja Keskkonnaamet esitab PRIA-le vastava nimekirja. Taotleja saab Keskkonnametist andmed ise pärida.

22. Kas taotluse hindamise kriteeriumites punkt 3, on võimalik taotlejal sõlmida koostööleping nn. seltsinguga. (Nt jahipiirkonna kasutusõigust omavasse MTÜ-sse kuulub põhikirja järgi 2 jahtkonda, kes pole eraldi juriidilised isikud. 1 jahtkond taotleb kõnealuse MTÜ-na toetust, kas teise jahtkonnaga saab sõlmida koostöökokkuleppe naaberjahipiirkonna kasutajast MTÜ, kes taotleb toetust.

Vastus: Seltsing peab vastab määruse nõuetele. Ühel taotlejal võib mitu taotlust olla, aga käitlemiskoha kohta saab esitada ühe taotluse. Koostöölepingus fikseeritakse käitlemiskoht, millele tuleb üks taotleja toetust taotlema ning teise poole käitlemiskoht, mille osas on kokku lepitud, et sellele ei küsita toetust.

23. Küsimused paragrahv 7 lg (9) kohta. Kui on välja saadetud e-kiri, sellele vastavad ainult 2 ja 2-le ei vastata. Kuidas põhjendamine peaks toimuma sellisel juhul? Selgitav tekst?

Vastus: Määruses on kirjas, et kui maksumus ületab 5000 eurot, peab olema saadud kolm hinnapakkumist. Et saada kolm hinnapakkumist, ei pea piirduma ainult kolme pakkumiskutse välja saatmisega. Peab arvestama võimalusega, et kõik ei pruugi vastata, seepärast on soovitatav saata kohe rohkematele seadmete müüjatele või ehitajatele pakkumiskutsed välja. Hinnapakkumisi võib küsida ka teistest riikidest, mitte ainult Eestist.

Küsimuses viidatud määruse punkt 7 lg (9) käib eelkõige selliste olukordade kohta, kui tõepoolest on antud seade väga spetsiifiline, et sellise seadme müüjaid polegi väga palju. Aga reeglina sellist olukorda ei tohiks olla, sest nagu öeldud – hinnapakkumiste küsimine ei ole piiratud ainult Eestiga ja isegi mitte Euroopa Liiduga.

24. Küsimus paragrahv 15 lg (2) kohta. Inv. objekti sihtotstarbelisse kasutusse võtmine. Kas selleks peab olema ka lõppeks ehitusseadustiku alusel nõutud kasutusluba?

Vastus: toetuse saajal peab olema hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajal ehitisregistris ehitise kasutusluba või kasutusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt.

25. Täpsustage üle – Mis on taotluse esitamise aeg? PRIA teavitab Ametlikud Teadaanded (millal see juhtub)? Millal teavitatakse otsused? Millal PRIA annab teada – millise aja jooksul?

Vastus: toetustaotluse eeltäitmise perioodil (alates 15.07.2020) saab taotlust küll täita, aga ei saa esitada. Toetustaotlusi saab esitada 22.07.2020 00:01 kuni 29.07.2020 23:59. Ametlikud Teadeanded teavitused tulevad, kui määrus on Riigi Teatajas jõustunud.

PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 80 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast, hiljemalt 19. novembriks 2020.

26. Kas hakklihamasin on toetatav?

Vastus: hakklihamasin ei ole toetatav, kuna tegemist on lihatöötlemisseadmega. Abikõlblikud on ainult esmakäitlemisega seotud seadmed ja ehitised.

27. Jahiselts ostis 2a tagasi 2 elektrilist kett-telfrit, mida kasutasime metsloomade esmasel käitlemisel. Kuna oma rumalusest/teadmatusest kasutasime telfreid valesti, siis põlesid telfrite mootorid läbi. Kas läbi tulevase meetme (Jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetus) on võimalik osta kasutatud kettelfritele uued mootorid?

Infoks: konkreetne telfer maksab ca. 750+km ja varuosana uus mootor maksab ca. 450+km. Küsimus oleks: kas seadmele varuosa ostmine oleks abikõlbulik?

Vastus: mootor eraldi ei ole abikõlblik.

28. Kas auto järelhaagis (kaanega) on abikõlbulik? Transport kui käitlusahela üks osa on ju oluline, eriti kütitud metssea vedamise korral.

Vastus: haagis ei ole toetatav (§ 6 lg 3).

29. Vaakumpakendaja?

Vastus: mitteabikõlblik kulu, tegemist on toote turustamiseks mõeldud seadmega.

30. Telfer / vints?

Vastus: on abikõlblik tegevus.

31. Kui taotleja ei ole KM-kohuslane, kas siis loetakse KM abikõlbulikuks? Nt kui teha 70%-line taotlus 12 tuhandesele asjale, siis tagasi saab 8400, mitte 7000?

Vastus: Jah, kui taotleja ei ole käibemaksukohustlane ja ei saa riigilt käibemaksu tagasi, siis käibemaks on abikõlblik.

32. Kas väljamakseid tehakse ka mitmes osas? Nt on taotlus kahele asjale, mõlemad 5000.- Taotleja ostab esmalt ühe asja, esitab kuludokumendid, saab positiivse otsuse ja talle kantakse 3500.- Teise asjaga tegeleb ta hiljem, kas nii on võimalik?

Vastus: jah, maksetaotlusi on võimalik esitada kuni kaheksa korda.

33. Kui PRIA ei soovi toetatavate asjade nimekirja eelnevalt välja käia, peaks ta vähemalt defineerima, mida hakatakse lugema uluki esmakäitluseks. A la alates sellest toimingust kuni sellise toiminguni. Siis saaks ise välja nuputada, milliseid asju selliseks tegevuseks vaja võiks minna.

Vastus: toetatavate asjade nimekirja ei ole. Määruse seletuskirja alusel loetakse uluki esmakäitluseks näiteks uluki veretustamine ja sisikonna eemaldamine, säilitamine nõutavates tingimustes.

34. Küsime kõnealuse määruse paremaks mõistmiseks kulude abikõlbulikuse kohta. Määruse §6 mittekõlbulike kulude kirjeldus lg 21 räägib ehitise juurde kuuluva teevalgustusrajatise ostmisest, paigaldamisest. Meil on olukord, et krundil on elektrivarustuse võimekus olemas (liin läbib krunti), kuid rajatav esmatöötlushoone vajab liitumist. Tegemist on vana talumajapidamisega, kus varasemalt on elektriliitumine olnud, nüüd paraku, peale tühjalt seistud aastaid on uus liitumine vajalik. Küsimus: kas uus liitumine on abikõlbulik kulu?

Vastus: elektriga liitumist loetakse mitteabikõlblikuks kuluks.

35. Kas ehitaja peab vastama nõuetele/omama litsentsi? Juriidiline isik/füüsiline isik?

Vastus: Ehitaja peab olema pädev, kutse peab olema tõendatud (EhS § 24). PRIA kontrollib ehitaja pädevust läbi majandustegevuse register. Pädev isik võib olla nii juriidiline isik kui FIE.

36. Nt Jahiselts ostab toetuse eest ehitusmaterjali ja mehed ise ehitavad hoone (ehitamise eest tasu ei saa). Kas pundis peab olema vastavat tunnistust/litsentsi (palun täpsustada) omav isik? Kui pole, kas sellisel juhul oleks sobivaks lahenduseks ehitusjärelvalve teenuse sisse ostmine, mis oleks arvatavasti abikõlbulik? Nt külmkambri ehitus/koostamine. Ostetakse agregaat ja seinte materjal (nt sandwich). Ise ehitatakse ruum ja paigaldatakse agregaat (töö eest tasu ei võeta).

Ehitise puhul on abikõlblikud ka ehitusseadustiku alusel tehtavad omanikujärelevalve kulud.

Ehitise korral tuleb hinnapakkumuste võtmisel arvestada, et alates 1. juulist 2018.a on ehitajal kohustus tõendada kutsepädevust ehitusloakohustusliku ehitustegevuse korral.

37. Kui taotleja teeb koostöölepingu mitme piirinaabriga, kes toetust ei taotle, siis kas maksimum hindepunktid antud kriteeriumis on ikkagi 2 punkti, mitte ei summeerita lepingute koguse pealt?

Vastus: ei summeerita, olenemata lepingute arvust saab maksimaalselt 2 punkti.

38. Kas koostöölepingu blankett/näidis saab samuti kuhugi üles seatud, sarnaselt hinnapakkumisega.

Vastus: PRIA ei koosta koostöölepingu vormi. Nõuded lepingule on kirjeldatud § 10 lg 6.

39. §4 (6) Lõikes 1 nimetatud seade ja ehitis peavad võimaldama kütitud uluki nõuetekohast käitlemist. Palun nõuded täpselt lahti kirjutada või lisada viide konkreetsele dokumendile.

Vastus: Käitlemise hügieeninõuded kütitud uluki rümba ja suuruluki rümba raietükkide väikese koguse kohta on kehtestatud põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määruses nr 74 „Kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded”. Hügieeni üldsätted esmatootmise kohta, mis kohalduvad ka ulukite korral, on ära toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.04.2004, lk 1– 54) I lisa A-osas. Tegemist on üldiste nõuetega, mille kohaselt toidukäitlejad peavad tagama suurimas võimalikus ulatuses esmatoodete kaitse saastumise eest, ruumid ja seadmed peavad olema pestavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad ning vajaduse korral peab olema võimalik kasutada puhast vett. Uluki esmatootmisel on oluline, et uluki veretustamine ja sisikonna eemaldamine pärast tema surmamist toimub hügieeniliselt ja uluki käitlemisele kehtestatudnõuetele kohaselt.

40. Kas sobib varasemalt olemasolev „Jahimaja“ ehitusprojekt ja ehitusluba, kui projektil on projekteerija nahatusruumi kohta märkinud „garaaž“ (ruumi kõrgus on põtrade riputamiseks sobiv 6m)? Kas peab tellima projekti muudatuse?

Vastus: ehitusprojekt tuleb viia kooskõlla reaalse ehitustegevusega.

41. Kui soetada investeeringutoetusega nt. telfer ja jahutuskapp, siis kas seda vaadatakse ühe tegevusena või eraldi. Hinnapakkumised on erinevatest ettevõtetest. Mõlema hinnapakkumised jäävad alla 5000 euro, aga toetuse kogumaksumus oleks üle 5000 euro. Küsimus oleks, mitut hinnapakkumist oleks vaja toetuse esitamiseks? Kas ühte või kolme?

Vastus: tegemist on eraldiseisvate objektidega (taotlemisel tuleb need avaldusele lisada eraldi ridadena). Kui hinnad jäävad mõlemal objektil alla 5000 euro, piisab ühest hinnapakkumisest.

42. Kui pikk on üldse selle meetme kestus e kui kaua on meil aega oma projekt ellu viia?

Vastus: toetuse saaja esitab tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

43. Kuidas arvestatakse võimaliku toetuse osa protsenti meie projekti kogumaksumusest? Nt. kui projekti kogumaksumus on 50 tuhat eurot, siis kui suur peab olema omaosalus, et taotleda maksimumtoetust?

Vastus: toetuse maksimaalne summa on 20 000 eurot, kõik ülejäänud on Teie omaosalus. Toetuse protsent kujuneb vastavalt sellele, kas olete käibemaksukohustuslane või mitte. Kusjuures tuleb arvestada, et toetuse maksimaalne määr on 70 protsenti.

44. Kas on Saaremaal olemas isik, kellega konsulteerida jooksvalt tekkivate küsimustega?

Vastus: abi saab PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 737 7678. Kui küsimuses on mõeldud konsulente, siis nõustamisteenuse saamiseks saate pöörduda ka nõuandekeskustesse või konsulentide poole üle Eesti, kelle kontaktid leiate internetist nt. www.pikk.ee.

45. Seoses käitlemis koha meetmega oleks meie jahiseltsil vaja korraliku ja hügieeninõudeid täitva esmaskäitluskoha rajamiseks vaja olemasolevale ruumile teha juurdeehitus. Juurdeehitus vajab ehitusluba ja kõiki muid vajalikke dokumente. Neid meil hetkel ei ole ja ei ole ka reaalne et neid võimalik oleks selle ajaga vormistada. Kas ehitusloa puudumine on takistuseks (välistus) toetuse taotlemisel? Kui Teie ei oska küsimusele vastata, siis andke palun inimese kontaktid, kellega sel teemal rääkida.

Vastus: kui ehitusluba või ehitusteatis on nõutav ehitusseadustiku kohaselt, siis peab see toetuse taotlemisel olema kättesaadav ehitisregistrist, see on määruse nõue (§ 10 lg 4).

46. Infopäeval lubati jaani eel panna ehitustegevuste pakkumise vorm PRIA lehele. Kas on tulnud infot kas ja kuhu see pannakse? Siin on üks koht kus see võiks olla…

Vastus: hinnapakkumise vorm sai enne jaanipäeva kodulehele ning on olemas kirjas viidatud lingil. Tuleb sellel leheküljel minna meedet tutvustava teksti lõppu ning seal on „Abiks taotlejale“ juures nupp „Vormid“. Sellele vajutades tuleb ette ehitustegevuse hinnapakkumise vorm.

47. Tahaksin teada õhk-vesi soojuspumba ostuks ehitamisjärgus ulukite käitlemismajale on võimalik toetust saada?

Vastus: jah, on abikõlblik, kui tegemist on ehitusprojekti osaga. Kindlasti tuleb tähele panna, et tegemist on ehitutegevusega (mitte seadmega). Tuleb tähele panna, et taotleja ei või kavandatava tegevuse elluviimist alustada varem ja sellega seotud siduvaid kohustusi ei või olla võetud varem ning tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval (§ 4 lg 7).

48. Kas lihunikutarbed – noad, kirved, tükeldus- ja poolitussaed, noateritusaparaat on abikõlbulik?

Vastus: Üldine printsiip abikõlblikkuse otsustamisel on, et nõuetekohast käitlemist toetavad elektrilised seadmed ja sisseseade on abikõlblikud. Täidetud peab olema § 5 lg 6 nõue, et kulu peab olema mõistlik, selge ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ja toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Käsisaed, noad ja kirved jt tööriistad ei ole abikõlblikud. Elektrilised spetsiaalsed lihakäitlemiseks mõeldud saed, sterilisaator jms, mis toetavad nõuetekohast käitlemist on abikõlblikud.

49. Aga roostevabad tööpinnad?

Vastus: Roostevabad pinnad on kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad – investeering toetab nõuetekohast käitlemist. Nõuetekohast käitlemist toetav sisseseade (vannid, lauad, konteinerid jms) on abikõlblik.

50. Kas generaator on abikõlbulik?

Vastus: ei ole abikõlblik.

51. Kas õhksoojuspump on abikõlbulik?

Vastus: Seadmena ei ole abikõlblik. Kui tegemist on ehitusprojekti osaga ja täidetud on § 5 lg 6 põhimõte, on abikõlblik.

52. Kui soovitake toetust ainult vee- või kanalisatsioonitrassile, ilma, et sellega kaasneks hoone ehitus (§ 5 lg 3).

Vastus: jah, on abikõlblik kui tegemist on ehitusprojekti osaga ja täidetud on § 5 lg 6 põhimõte. Abikõlbliku kulu moodustavad ehitise ja selle juurde kuuluva veevarustuse- kanalisatsiooni- või reoveepuhastussüsteemi rajamise maksumus (§ 5 lg 3)

53. Kas puurkaev on abikõlbulik?

54. Kas toetuse mittetaotleja saab teha koostöölepingu mitme piirinaabriga (neile hindepunktide kogumiseks) või ainult ühega?

Vastus: jah saab. Lepingute sõlmimine piirinaabritega ei ole arvuliselt piiratud. Koostööleping võimaldab taotlejal saada suurema kasutusulatusega investeeringu eest 2 hindepunkti. Mitme kootöölepingu eest summeeritud hindepunkte ei saa.

55. Kas külmkamber on abikõlblik?

Vastus: külmkamber on abikõlblik. Seade toetab nõuetekohast käitlemist.

56. Kas õue ehitatav kapp inventari hoidmiseks on abikõlblik?

Vastus: ei ole abikõlblik.

57. Hoone on olemas, kas sinna juurde saab teha ventilatsiooni, kanalisatsiooni? Põhiprojektis on olemas, aga ise ei ole seda ehitanud. Kas saab juurde ehitada?

Vastus: jah, kanalisatsioon on abikõlblik. Abikõlbliku kulu moodustavad ehitise ja selle juurde kuuluva veevarustuse- kanalisatsiooni- või reoveepuhastussüsteemi rajamise maksumus (§ 5 lg 3). On abikõlblik ka eraldiseisva tegevusena. Ventilatsiooni rajamine on abikõlblik kui ta on ehitusprojekti osa.

58. Kas septiku ehitamine on abikõlblik?

Vastus: jah, septiku paigaldamine on abikõlblik. Abikõlbliku kulu moodustavad ehitise ja selle juurde kuuluva veevarustuse- kanalisatsiooni- või reoveepuhastussüsteemi rajamise maksumus (§ 5 lg 3). On abikõlblik ka eraldiseisva tegevusena.

59. Küsimus hinnapakkuja kohta? Kui jahiseltsi liige on ka ehitaja, kas tohib teenust osutada?

Vastus: jah, kuid tuleb tähele panna, et ehitaja peab olema pädev, kutse peab olema tõendatud (EhS § 24). PRIA kontrollib ehitaja pädevust läbi majandustegevuse register. Pädev isik võib olla nii juriidiline isik kui FIE.

60. Seoses ehitusega, et kui endal on seal miskit juba tehtud ja tahaks paremaks teha (uued põrandad valada, seinad, mingid äravoolud jne).

Vastus: hoone ümberehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras on abikõlblik tegevus (§ 5 lg 3). Vastavalt EhS ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Hoone parendamine ei ole abikõlblik kulu.

61. Kas saan õigesti aru, et kui ostan ehitusmaterjali: lauamaterjal, killustik, liiv, katusekattematerjal jne arve või ostutšekiga ei ole see abikõlbulik kulu. Kui materjalid on Teie poolt aktsepteeritud ehitusfirma hinnapakkumises koos nt paigalduse või töötasudega siis on need aktsepteeritavad.

Vastus: ehitada saab ainult läbi ehitusfirma, ise ehitamine ja ise materjalide ostmine ei ole toetatav.

62. Kas plastikust lihakastid on abikõlbulik investeering?

Vastus: nõuetekohast käitlemist toetav sisseseade on abikõlblik, kui need kastid on kütitud uluki esmatootmiseks vajalikud, siis on abikõlblikud.

63. Kas seadmete hinnapäringuteks on PRIAl oma vorm? Kuidas need vormistada?

Vastus: seadmete ostmise puhul hinnapakkumuse kujundus on selline nagu hankijal endal kasutuses on. Määruse (§ 7) sätestab nõuded tegevuse ja investeeringuobjekti hinnapakkumusele, lisas § 7 nimetatule veel teavet selle kohta, kas kaup on uus või kasutatud.

64. Küsin pakkumust mitmele seadmele, aga ühest firmast, olemas on ka võrdlevad
pakkumused teisest firmast, mis on kallim. Üks firma pakub mulle kõiki 3 seadet ühest
kohast. Kas pakkumused peavad olema eraldi vormistatud või võib olla ühel pakkumusel
koos. Pakkumus kokku jääb nii ehk nii alla 5000 eurot.

Vastus: Lähtuda tuleb sellest, kas soetatavad objektid moodustavad omavahel komplekti ehk seadmed on funktsionaalselt koos toimivad või on mõeldud eraldiseisvaks kasutamiseks. Kui on komplekt, siis võib ühes pakkumuses olla. Esitatud pakkumuse näidises ei ole viidet, kas tegemist on uue kaubaga, sellekohase teabe peaks pakkumusele lisama.

65. Valgamaalt tuli küsimus koostöölepingu kohta – kas lisas oleval lepingul on kõik
vajalik olemas.

Vastus: Lepingusse tuleb märkida lisaks ka käitlemisettevõtte tunnusnumbrid.

66. Kas koostöölepingu mõlemad pooled peavad olema VTA käitlejate registris? (Olema registri number).

Vastus: Jah, koostöölepinguga hõlmatud käitlemisettevõtted peavad olema riigi toidu ja sööda käitlejate registris.

Jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetus

Määrus

Küsimused-vastused

TEEMAD