Määrus | Kaart | Alternatiivmoon | Materjalid |

Pliihaavlite keelustamine Euroopa Liidu märgaladel

15. veebruarist hakkas kehtima Euroopa Komisjoni määrus, mille kohaselt on ka Eestis keelatud pliihaavlite kasutamine märgaladel.

Märgalade puhul kasutatakse Ramsari konventsiooni mõistet. Komisjoni määruse lisa punktis 13 on kirjeldatud märgala mõiste, milleks on looduslikud või tehislikud, alalised või ajutised seisva või voolava, mageda, riim- või soolase veega soo-, madalsoo-, turba- või veealad, sealhulgas mereveealad, mille sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit.

Keskkonnaamet on tellinud Maa-ametist juhendmaterjali kaardi näol. Vaata kaarti siit.

EJS palus teemat selgitama Keskkonnaameti eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakonna peaspetsialist Uno Luhti. Tema sõnul sai jahikaardist uuenduslik kaardikiht selles mõttes, et lisaks märgaladele said avalikuks ka jahipiirkondade piirid, huntide ohjamise alad, kaitsealade piirid jne. Kaardirakenduse abil on jahimeestel võimalik järgida ruumilisi piiranguid jahipidamisel ning inspektoritel, sh avalikkusel on võimalik samuti neid piiranguid jälgida. Kaardirakenduse kohta on tulnud erinevat tagasisidet – nii positiivset kui negatiivset. Kaardirakendusele saab panna täiendavalt kaardikihte andmeid, selleks oodatakse ka EJS-i ettepanekuid.

Määrus on uus ja selle rakendamisel on ilmnenud ka teatud laadi probleeme. Nii näiteks määruse sisu ei olnud jõustumisel kohalikku seadusandlusesse üle võetud – jahiseaduses puudub konkreetne sõnastus märgalade kohta ja ka vastutussäte.

Pliihaavlite kaasas kandmise osas selgitas Luht järgmist: „kui nn „roheline“ ala on piiritletud nn „sinise“ alaga, siis on jahimehel õigus läbida pliihaavlitega ka „sinist“ ala, kuid jahimees peab inspektorile suutma ära tõendada, et tema soov oli just nimelt „sinise“ ala keskele jääval „rohelisel“ alal pliihaavlitega jahti pidada ning kuna „roheline“ ala oli igast küljest ümbritsetud „sinise“ alaga, siis sellele „rohelisele“ alale jõudmiseks pidi ta läbima pliihaavlitega „sinist“ pliikeeluga ala.

Väljavõte määrusest:

(19) Kuna praktikas on raske tõendada, missugust konkreetset laskmisviisi pliid sisaldavat laskemoona kaasas kandev isik kasutada kavatseb, on asjakohane kehtestada õiguslik eeldus, mille kohaselt käsitatakse igaüht, kes tabatakse märgaladel või nende ümbruses pliid sisaldava laskemoona kaasaskandmiselt kas siis, kui ta on laskmas või laskma mineku osana, isikuna, kellel on kaasas pliid sisaldav laskemoon märgalal laskmise ajal või märgalale laskma mineku osana. Teisisõnu peab see isik ise tõendama, et ta kavatses tegelikult minna mujale laskma ja läbis märgala üksnes selleks, et mujale laskma minna.

Just see määruse regulatsioon on jahimeestes tekitanud arusaamatust. On raske ette kujutada kuidas see regulatsioon praktikas realiseeruma hakkab.

Keskkonnaameti väitel jahimehi pool aastat ei karistata. Tuvastades rikkumise, piirdutakse hoiatusega ning selgitatakse jahimehele määruse sisu ning piirangu järgimise vajalikkust.

Alates 20. augustist (linnujahi algusest) hakatakse karistusi rakendama. See tähendab seda, et kui peale linnujahi hooaja algust avastatakse kütt, kes viibib märgalal või märgalaga piirneval 100 meetrise raadiusega alal koos pliihaavlitega, alustatakse selle isiku suhtes väärteomenetlust.