Jahiseadusest tulenevalt otsustab pruunkaru küttimismahu Keskkonnaamet lähtudes KAURi poolt koostatud ulukiseire aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekutest.
- KAUR esitas ulukiseire aruandes 2015. aasta karu küttimismahuks 50 isendit, mis on 10 võrra enam kui 2014 aastal.
- Maakondlikes jahindusnõukogudes toimunud arutelude käigus tehti ettepanek küttida 68 isendit.
- KeMi poolt kokku kutsutud suurkiskjate kaitse ja ohjamise töörühm tegi ettepaneku 51 isendi küttimiseks. Jahimeeste Seltsi esindaja pooldas jahindusnõukogude ettepanekut jäi eriarvamusele.
- Keskkonnaamet otsustas lubada küttida 51 isendit, mis on lõplik otsus ja mille alusel väljastatakse load.
Maakondade kaupa on karu küttimisõigus järgmine.
- Harjumaa – 8;
- Hiiumaa – 0
- Ida-Virumaa – 9;
- Jõgevamaa – 6;
- Järvamaa – 5;
- Läänemaa – 1;
- Lääne-Virumaa – 7
- Põlva – 2
- Pärnumaa – 4;
- Raplamaa – 1;
- Saaremaa – 0;
- Tartumaa – 5;
- Valgamaa – 0;
- Viljandimaa – 3;
- Võrumaa- 0;
Kusjuures maakonna siseselt võib jaht olla suunatud konkreetsetesse jahipiirkondadesse, et tagada eelkõige jaht nuhtlusisenditele.
Karu küttimismahu määramisel tuleb arvestada, et tegemist on Euroopas kaitsealuse liigiga ning Eesti on saanud tema küttimiseks erisuse. Karu on lubatud küttida kahjustuste vältimise eesmärgil ning riigi kohustus on tagada, et arvukus säiliks soodsal tasemel. Karu arvukus tuleb suurkiskjate ohjamiskavast lähtuvalt tagada tasemel 60 sama-aastaste poegadega pesakonda. Arvukuse ülemmäära seoses levikuala laienemise võimaluste olemasoluga kavas määratud ei ole, mistõttu reguleeritakse arvukust mahus mis tagab selle stabiilsuse või kerge tõusutrendi. Suurkiskjate komisjoni hinnangul viiks 68 isendi küttimine arvukuse trendi langusesse.
Karu poolt tekitatud kahjud on võrreldes eelmiste aastatega küll tõusnud, kuid tõus on toimunud eelkõige Harjumaal ning limiidi määramisel on nii 2014 kui 2015 kahjustused arvesse võetud.
Suurkiskjate komisjon otsustas, et karu teemal saadakse kokku ka septembri keskel, et üle vaadata käesoleva aasta limiidi kasutus, et vajadusel teha Keskkonnaametile muudatusettepanekuid. Muudatuste aluseks saab olla vaid olukord, kus kahjustuspiirkondadest on karu kütitud, kuid kahjustused on jätkuvalt probleemiks.
Allikas: Keskkonnaamet
