5 nõuannet liiklejatele
- Ole eriti tähelepanelik päikesetõusu ja -loojangu eel, mil metsloomadel on loomupäraselt kõrgem aktiivsus! Nädalavahetuseti ka päevasel ajal piirkondades, kus võib jaht toimuda. Paljudes jahiseltsides on kasutusel märk “Ettevaatust, jaht!”, mis annab inimestele märku jahi toimumise kohta.
- Liiklusvahendiga metsapiirkonnas liigeldes tasub sõita sellise kiirusega, et looma teele ilmudes saaks turvaliselt sõiduki kiiruse vähendada või peatuda.
- Kui ulukid ületavad sõiduteed, siis peatudes tuleks sõidukil lülitada sisse ohutuled, et anda märku kaasliiklejatele.
- Kui sõidutee ületab metsloom, siis tasub alati arvestada, et ta ei pruugi olla üksi ja mõne aja pärast võib ilmuda teine, kolmas jne.
- Ajujahi kütiliini ei paigutata aktiivselt kasutatavatele teedele. Metsas liikudes ja reas seisvaid jahimehi ehk kütiliini kohates tuleb jätkata sõidukiga aeglaselt liikumist ja eemalduda.
Seoses alanud ajujahiperioodiga kutsub Eesti Jahimeeste Selts kõiki liiklejaid tavapärasest suuremale ettevaatlikkusele, sest kokkupõrke oht suurulukitega on märksa suurem kui muul ajal. Eriti tähelepanelik tuleks olla nädalavahetustel, kui toimub enamik jahte.
Septembris algas põtrade ja hirvede jooksuaeg, mis tähendab autojuhtide jaoks senisest tähelepanelikumat liiklemist just päikesetõusu ja -loojangu eel, mil metsloomadel on loomupäraselt kõrgem aktiivsus. 1. oktoobril algava aju- ja koerajahiga võib kaasneda ulukite liikumine ka päevasel ajal.
Tasub meeles pidada, et täiskasvanud põder kaalub kuni 500 kilo ja kokkupõrge temaga võib olla mõlemale poolele väga tõsiste tagajärgedega.
Lisaks jahtidele toob suurema loomade liikuvuse kaasa miinuskraadidest tingitud suurenenud energiavajadus ja seetõttu on metsloomad tavapärasest aktiivsemad ka oma toiduotsingutel. Palume tähelepanelikult suhtuda metsloomade eest hoiatavatesse liiklusmärkidesse ning olla eriti valvas nendes piirkondades.
Paljudes jahiseltsides on kasutusel märk “Ettevaatust, jaht!”, mis annab inimestele märku jahi toimumise kohta.
Soovime kõigile jahilistele kivi kotti!
Suurulukite küttimine toimub eesmärgiga reguleerida nende arvukust ja vähendada metsa ja põllumajandusele tekitatavaid kahjusid. Küttimismahud on kokku lepitud maakondlikes jahindusnõukogudes, kus on esindatud riik, RMK, maaomanikud ja jahimehed.
NB! Ajujaht seenelisi-marjulisi otseselt ei ohusta, kuid kütiliinile ette jooksmist tasuks vältida! Maalehe artikkel: Ajujahi piirkonda sattudes ei tohi jooksma hakata
Keskkonnaameti pressiteade
30. september 2016
- oktoobril algab uluksõralistele peetava ajujahi hooaeg
Laupäeval, 1. oktoobril võib metsateedel näha tavapärasemast suuremat sagimist, kuulda hõikeid, koerte haukumist ja püssipauke, kuna algab põdrale, metsseale, metskitsele ja punahirvele peetava ajujahi hooaeg.
Maakondlike jahindusnõukogude kokkusaamistel otsustati kehtestada 2016/2017. a jahihooajaks Eestis järgmised küttimismahud: 6427 põtra, 1336 punahirve ja 10 608 metskitse. Metssigade küttimismahuks on kinnitatud minimaalselt 18 272 metssiga, saavutamaks 2017. aasta veebruari lõpuks metssea asustustiheduseks maksimaalselt 2 isendit 1000 ha jahimaa kohta. Selline nõue tuleneb sigade Aafrika katku leviku ohjamise strateegiast.
„Kuna sügisandide korilus on täies hoos, liigub metsades ka palju marjulisi ja seenelisi, mistõttu nende teed võivad ristuda jahimeeste omadega. Sel juhul peavad nii jahimehed kui ka korilased veenduma edasiste käikude ohutuses,“ selgitas Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja. Metsa minnes on soovitav kanda erksavärvilist riietust, et olla paremini nähtav eelkõige oma kaaslastele, kuid teatud situatsioonides ka näiteks jahimeestele.
Autojuhtidel tasub samuti sügisel asulavälisel teel liigeldes tavapärasest tähelepanelikum olla. Jahihooaeg, noorloomade vanematest võõrdumine ja loomade jooksuaeg suurendavad metsloomade teele sattumise võimalusi. Metslooma teele ilmudes tuleks kannatlikult oodata kuni loom koos võimalike, veel varjus olevate kaaslastega teelt lahkub. Eriti tähelepanelik tasub olla õhtul pika hämariku ja varahommikul koidu ajal, mil metsloomad on rohkem liikvel.
Jahieeskirja järgi kestab ajujaht põdrale 15. detsembrini, metskitsele 31. detsembrini, punahirvele 31. jaanuarini ja metsseale 31. märtsini.
