Keskkonnaamet tuletab mesinikele ja metsas käivatele marjulistele meelde pruunkaruga kokkupuutumisel ettevaatliku ja ennetava tegutsemise olulisust.
Lisame omalt poolt jahimeeste koostatud 10 soovitust.
Jahimeestele võivad olla need küll suures osas tuttavad, kuid kordamine ei ole kunagi liiast, sest ohuolukorras tuleb säilitada eelkõige kaine mõistus.
Karuga kokku sattudes on esimene reegel: Jää alati rahulikuks, ära satu paanikasse!
- Karu ei tohi kunagi toita. Kui karu harjub inimeste lähedusest süüa saama, kaob inimpelgus. Ära jäta kunagi oma maja, suvila või telkimisplatsi juurde toidujäätmeid. Ära jäta ka toiduaineid ööseks välja.
- Karu kuuleb väga hästi. Kui liigud looduses, siis tee aeg ajalt häält või kolista millegagi. Annad sellega karule aega eest ära minna. Võimaluse korral astu kuivanud okstele, karu mõistab seda signaali väga hästi. Karu elualal ära liigu üksi, vaid katsu leida endale kaaslasi.
- Kui näed karupoega või -poegi, oled väga suures ohus. Ära mine lähemale, vaid ürita taganeda selles suunas, kust tulid. Kui satud kogemata ema ja poegade vahele, ründab emakaru viivitamatult ohu allikat ehk SIND.
- Karu suigub talveunne septembrist novembrini (olenevalt ilmoludest). Ta teeb endale mugava pesa kas sipelgapessa, suure kuuse alumiste okste või tuulemurru alla. Karu võib endale mäekülje sisse või vanasse karjääri uru kaevata. Kui su koer on leidnud karu pesa, eemaldu ja püüa koer ära kutsuda. Kui karu ärkab ja ründab, siis kõige suuremas ohus oled SINA. Koeral on palju paremad võimalused jalga lasta.
- Kui leiad karu poolt murtud uluki, siis eemaldu. Tavaliselt on karu kuskil läheduses ja valvab oma saaki. Saak on peidetud kas sambla või okstega. Teinekord on loomakere osaliselt soosse uputatud.
- Tihti kolavad karud lihtsa söögi otsingutel majade või suvilate hoovides. Peleta karu kolistades või valjude hõigetega majast eemale. Ära hakka karu pildistama. Kui tead, et karu luusib sinu majapidamise ümber, siis õhtul välja minnes tee kõva lärmi.
- Enamasti liigub karu ringi õhtuhämaruses või öösel. Päeval karu puhkab kusagil varjulises kohas. Suvel söövad karud väga hea meelega marju ja võivad liikuda ka päeval. Tavaliselt satuvadki karudega kokku seenelised või marjulised. Sügiseti külastavad karud ka kaerapõlde. Ära mine karusid seal pildistama. Karud harjuvad lõpuks inimestega ära, neil kaob inimpelgus.
- Ära lase koera üksinda metsa ringi jooksma. Vabalt ringi liikuv koera satub varem või hiljem karule peale. Kui kuuled ägedat koera haukumist ja taplust, siis eemaldu ja katsu leida endale mõni lagedam koht. Kui koer karu eest põgeneb, siis tavaliselt otsib ta kaitset inimese juures. Karul on komme mõnda aega koera jälitada. Kui oled lagedamal kohal, näed, mis toimub.
- Karu hoiatab enne rünnakut tõustes tagajalgadele ja uriseb valjuhäälselt. Tagane aeglaselt ja vestle karuga rahulikul toonil. Kisa ja valju häält tõlgendab karu agressioonina. Ära vaata karule silma. Loomadele tähendab silma vaatamine kutset võitlusele. Ära roni puu otsa. Karu ronib palju paremini ja kiiremini kui SINA.
- Kui ikkagi juhtub halvim ja karu ründab, siis heida pikali ning kaitse pead ja kaela kätega. Teeskle surnut. Jooksma ei ole mõtet hakata. Karu on igal juhul kiirem. (Karu jooksukiirus on üllatav, 60 km tunnis).
Soovitused on tõlkinud Andres Lillemäe Soome jahimeeste infovoldikust.
Teadmisi karu kohta
- Ema- ja isakarud ei ela koos. Kokku saadakse ainult jooksuajal juunis.
- Kutsikad liiguvad alati koos emaga. On olnud juhuseid, kus emakaruga koos on kahe järjestikuse aasta kutsikad.
- Isakaru kaalub umbes 100 kuni 300 kilo. Eestis on kütitud ka üle 300 kilo kaaluvaid isendeid.
- Emakaru kaal jääb vahemikku 70 kuni 140 kilo. Eestis on kütitud ka üle 200 kilo kaaluvaid isendeid.
- Turjakõrgus on karudel 70 kuni 120 cm ja kehapikkus 150 kuni 250 cm.
- Karu kasvab oma maksimumkasvu täis umbes 10. eluaastaks.
- Karu eluiga võib kesta umbes 20 aastat.
- Karu on väga hea ujuja ja ronija. Võib läbid väga pikki vahemaid. Öö jooksul 50‒60 kilomeetrit.
