Keskkonnaagentuur tegi ülevaate möödunud aasta tähelepanekutest eluslooduse valdkonnas.
- 2022. aastal loendati rekordarv ööliblikaid
Ööliblikate seire eesmärgiks on Eesti ööliblikate koosluste liigilise mitmekesisuse ning populatsioonide ja koosluste seisundi jälgimine eesmärgiga saada informatsiooni pikaajalistest muutustest nii lokaalsel kui üleriigilisel tasandil. Ööliblikad on tundlik putukarühm, kelle arvukuse ning liigirikkuse muutused peegeldavad muutusi nii maakasutuses kui ilmastikus.
2022. aastal tabati kuue valguspüünisega 154 309 ööliblikat 628 liigist. Ühelgi varasemal aastal ei ole seirepüünistesse lennanud nii palju ööliblikaid kui tänavu. Ka liigirikkus ei ole kunagi varem olnud nii suur kui 2022. aastal. Arvukus oli tavapärasest kõrgem ka 2021. aastal.
Pikaajaline trend näitab, et Eestis on ööliblikate seisund võrreldes Lääne-Euroopaga hea, arvukus on stabiilne või kerges tõusus.
Märgata on ka viimase paarikümne aasta jooksul Eestist esmakordselt leitud lõunapoolse levikuga liikide lisandumine seirealadele ning neist osade puhul ka arvukuse järjepidev tõus. Kliimamuutused toovad juurde uusi liike, samas oma levila lõunapiiril olevad liigid on osalt taandumas. Soojadest suvedest annab märku ka see, et bivoltiinsete ehk osalise või täieliku teise põlvkonnaga liikide arvukus on olnud viimastel aastatel kasvamas.
- 2022. aastal registreeriti hallhüljeste kõrgeim tulemus
Hallhüljeste (Halichoerus grypus) karvavahetuse aegne loendus seirealadel toimub rahvusvaheliselt kokkulepitud ajavahemiku jooksul, et minimiseerida erinevate merepiirkondade vahel toimuvatest loomade rännetest jt liikumisest tekkida võivat üle- või alaloendust. 2022. aastal oli rahvusvaheliselt kokkulepitud perioodiks 25. mai – 6. juuni.
Loendus toimus kõikidel seirealadel aerofotografeerimise meetodit kasutades . 2022. aasta Eesti rannikumere hallhüljeste arvukuse loenduse tulemuseks on 6031 looma. 2022. aastal Eesti rannikul loendatud hüljeste arv oli seniste seireloenduste käigus registreeritud kõrgeim tulemus. Arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Hiiumaa põhjaosa (Selgrahu ja Hari kurk) ning Lääne-Saaremaa piirkonnas.
Võrdluseks olgu välja toodud, et kümme aasta tagasi (2012) loendati 3791 looma ning 20 aastat tagasi (2002) 2100 looma.
2022. aastal loendati ka viigerhülgeid (Phoca hispida), kelle käekäik on rohkem seotud jääoludega. Loenduse tulemuseks saadi 834 viigerhüjest, kellest ca 70% asustas Hiiumaa laidude, Matsalu laidude ja Muhu lõunaranniku alasid. Loendustulemus on väiksem kui viimase 2 aasta keskmine (ca 1100), kuid võrreldav 2019. aasta tulemusega.
- Kabli linnujaamas oli rahulikum, kuid siiski põnev aasta
Kabli linnujaamas püüti sel aastal 6431 isendit 76 liigist. Tegu oli Kabli jaoks väga väikse arvuga, tavaliselt küündib lindude arvukus üle 10 000. Samas ei ole tegu ka millegi esmakordsega, näiteks 2017. aastal püüti Kablis ca 4500 lindu. Möödunud aasta kõige arvukamaks liigiks oli rasvatihane (Parus major) (1249 isendit).
Põnevamatest leidudest võib välja tuua 3. oktoobril püütud ja rõngastatud haruldase eksikülalise kuld-lehelinnu (Phylloscopus proregulus). Erinevalt meie lehelindudest on kuld-lehelind väike lind nagu pöialpoiss ning tema silmatorkavamaks tunnuseks on kollakas triip keset pead.
Kuld-lehelinnu pesitsuslevila asub Kaug-Idas, kuid mõnel aastal satub sügisrände ajal neid eksikülalisena ka Euroopasse. Viimati õnnestus Kabli linnujaamas kuld-lehelindu rõngastada 2010 aastal. Kokku on linnujaamas rõngastatud 26 selle liigi isendit.
Haruldase leiuna saab välja tuua ka 15. oktoobril püütud ja rõngastatud haruldane linnuliik sinisaba (Tarsiger cyanurus). Tegemist on väikese putuktoidulise linnuga, kelle levila paikneb Ida-Soomest kuni Kamtšatka poolsaare ja Jaapanini. Kuigi lähimad pesitsusalad jäävad meist 500 km kaugusele, on sinisaba Eestis varem kohatud natuke üle kümne korra. Põhjus, miks teda meil nii vähe kohatakse, on tingitud liigi kagusuunalisest rändest. Nimelt asuvad sinisaba talvitusalad Lõuna-Hiinas, Indo-Hiina poolsaarel ja Birmas.
2022. rõngastati Kablis ka läbi aegade rekordarv lääne-pöialpoisse (Regulus ignicapillus) – kokku 16 isendit. Lääne-pöialpoiss on laiendamas oma levilat ning seda näitab ka Kablis rõngastatud isendite arv. Perioodil 2013-2022 on Kablis rõngastatud kokku 54 isendit ning veel 2013-2015 ei rõngastatud seal ühtegi Lääne-pöialpoissi.
Kabli linnujaama 2022. aasta ja ka varasemate aastate statistikaga saab tutvuda siin.
- Eestis rõngastati vabatahtlike abiga ligikaudu 65 000 lindu
Möödunud aastal jätkus ka usin rõngastusandmete kogumise töö. 2022. aastal rõngastati Eestis ligikaudu 65 000 isendit. Rõngastuskeskusesse laekus 1347 teadet märgistatud loomade taasleidude kohta. Neist 236 olid Eestis rõngastatud linnud, keda vaadeldi välismaal ja 345 linnud, kes on rõngastatud välismaal aga keda kohati Eestis. Ülejäänud 766 taasleiu puhul oli tegemist Eestis rõngastatud ja Eestis uuesti kohatud isenditega.
Põnevate leidudena võib välja tuua punarinna (Erithacus rubecula), kes leiti möödunud aasta 6. detsembril Vahemere keskel asuvalt Menorca saarelt. Rõnga sai ta omale 6. septembril 2022. aastal Sürgaveres.
Teine huvitav leid eelmisest aastast on niidurüdi (Calidris alpina schinzii), keda kohati juba teist aastata järjest novembrikuus (27. novembril 2021 ja 30. novembril 2022) Mauretaanias (Banc d’Arguin) ning kes rõngastati 2021. aastal 11. mail Matsalus Keemul. Taolisi põnevaid leide oli veelgi. Rõngastatud ja taasleitud lindude infot saab jälgida interaktiivsel kaardil, mille avaldasime möödunud aastal Keskkonnaportaalis avaneb uues vahekaardis. Andmed uuenevad iga päev.
- Loodusvaatluste äpi abil kaasati rohkelt vabatahtlikke
Uue ja kasutajasõbraliku töövahendi Loodusvaatluste nutirakenduse avaneb uues vahekaardis käiku laskmine tõi tagasi vahepeal kaduma läinud vabatahtlikud ning vaatlejate ja vaatluste arv tõusis võrreldes möödunud aastatega.
Näiteks jätkasime 2022. aastal traditsiooniks saanud kahepaiksete vabatahtlike seirega, mille raames sisestas andmeid 81 loodushuvilist ning kokku tehti napilt alla 300 vaatluse. Määrati üle 159 sigimisveekogu, millest osad olid „avastamata“ kohad ka kahepaiksete uurijatele.
Lisaks saab eduloona välja tuua ka talvituvate nahkhiirte vabatahtliku seire, mida möödunud aastal ette valmistasime ja kuhu esitas üle 180 vaatluse 143 vaatlejat.
Just Loodusvaatluste nutirakenduse abi aitasime Keskkonnaametil kaardistada ka võõrliike, kogudes infot läbi selle äpi.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et oli edukas vabatahtlike kaasamise aasta. Vabatahtlike poolt tehtavad vaatlused aitavad täiendada riikliku seire andmeid ning tänu sellele on võimalik katta vaatlustega suuremat ala. Igaüks saab kaasa lüüa ning selle kohta leiab rohkem infot Loodusveebist avaneb uues vahekaardis.
- Ondatra ei ole kuhugi kadunud, kuid ei ohusta oluliselt meie ökosüsteeme
Mõnevõrra tavatuma seiretöö raames seirasime 2022. aastal Eestis levinud ja üle-euroopalise tähtsusega võõrliiki ondatrat (Ondatra zibethicus).
Kunagi Eestis väga laialdaselt levinud võõrliigi levila on nüüdseks märgatavalt vähenenud ning inimesed temaga enam väga sageli kokku ei satu, mistõttu on vajalik liigi levila väljaselgitamiseks läbi viia eraldi välitööd.
Seiretöödel otsiti liiki kokku kahekümnest 10×10 km suurusest kaardiruudust, kus oli alust arvata, et liik võiks veel säilinud olla. Liigi olemasolu tehti kindlaks vaid neljas ruudus, mis annab aluse arvata, et liik püsib Eesti looduses, kuid ei ohusta meie ökosüsteeme laiemalt ning on vaid piiratud levilaga.
- Esmakordselt tuvastati lõunatirgu pesitsemine Eestis
2022. a kevadel loendati haudelinnustikku kokku 203 väikesaarel.
Kuna 2022 aasta oli rahvusvaheline kormorani (Phalacrocorax carbo) üldloenduse aasta, siis kontrolliti ka kõiki seni teadaolevaid asustatud kormorani kolooniaid. 43 asustatud kormorani pesitsuskoloonias loendati kokku 30 846 haudepaari. Tuvastati ka 7 kolooniat, kus pesad olid värskelt rüüstatud inimese poolt. Pesarüüste varieerus piirkonniti (77-100%), kuid tervikuna olid rüüstatud kolooniates hävitatud 40% kõigist kormorani pesadest. Viimase 12 aastase perioodi (2011-2022) arvukuse trendiks hinnati arvukusmudeli (Bogaart, van der Loo, ja Pannekoek 2020) põhjal 8,9 % aastas, mis on tugev kasv.
Märkimisväärsetest tulemustest väärib mainimist, et tutt-tiire (Sterna sandvicensis) loendati viies pesitsuskoloonias kokku rekordilised 1615 haudepaari (2021 loendati 11 väikesaarel kokku 941 paari tutt-tiire, loenduskohad kattuvad osaliselt 2022 aastaga).
Põhja-Malusi saarel tuvastati lõunatirgu (Uria aalge) esmakordne pesitsemine Eestis (11 pesa). Hiljem leiti ka Vaindloo saarelt 1 pesitsuspaar.
Varbla Pihelgalaiul registreeriti Kanada lagle (Branta canadensis) edukas pesitsemine, mis on teadaolevalt esimene selle liigi pesitsus Pärnumaal.
Kormorani pesitsusasurkond Läänemeres
2022. aasta kevadel korraldati Läänemere äärsetes riikides kormorani pesitsusasurkonna üldloendus, milles osalesid Eesti, Soome, Rootsi (vaid Gotland), Taani ning Saksamaa (Schleswig-Holsteini ja Mecklenburg Vorpommerni liidumaad). Loendusel registreeriti kokku 109 841 pesitsuspaari. Kümme aastat tagasi loendati nendes maades kokku 79 497 pesitsuspaari, mis tähendab seda, et vaadeldav asurkond on kasvanud 30 344 paari ehk 38% võrra.
Läänemere pesitsusasurkonna arvukusloos esineb kõigi riikide puhul 2009/2010 karmile talvele järgnenud arvukuse langus ja kasvu stabiliseerumine perioodil 2010-2013. Läänemere lõunapoolse populatsiooni arvukus on peale seda perioodi stabiliseerunud. Peale 2014. aastat algas Eesti pesitsusasurkonnas kiire kasv, mis pidurdus 2022. aastal. Eesti pesitsusasurkonna arvukuslugu on seega peale 2010 aastat erinev lõunapoolsete asurkondade arvukusloost. Ühe võimalik seletusena saab esile tuua sisserände – lõunapoolsetest pesitsusasurkondadest pärinevad linnud asuvad pesitsema põhjapoolsetel aladel. Teiseks võimalikuks seletuseks on kormorani toidubaasi suurenemine. Esimesed ümarmudila (Neogobius melanostomus) väljapüügid Läti ja Eesti püügistatistikas pärinevad aastatest 2006 ja 2007. Sellest saadik on Läti ja Eesti ümarmudila püüginumbrid jõudsalt kasvanud ning 2021. aastal püüti Eesti vetest 255,6 t (PTA 2023). Ümarmudila osakaal kormorani toiduratsioonis on peale 2010. aastat üha suurenenud, ulatudes 2015 aastaks arvuliselt ca 50% ning olles tänaseks tõenäoliselt kõige olulisem saakobjekt.
Vaatlused viimasest kümnendist (linnuseirajate suulised märkmed) toetavad tugevalt fakti, et poegadele toodav saak koosneb ümarmudilast (Keskkonnaagentuur 2022). Võttes eeltoodud arvesse, tuleb Eesti pesitsusasurkonna kiire tõusu põhjusena sisserände kõrval arvestada ka toidubaasi rikastumisest tulenevat keskkonna kandevõime kasvu. Kormoranide menüü kindlaks tegemine vajab siiski veel täiendavaid uuringuid.
- Röövlinnud puna-harksaba ja must-harksaba on asunud Eestis pesitsema
Seirealadelt leiti kokku 685 röövlindude pesitsusterritooriumi, mis kuulusid 20 liigile. Erilisemate leidudena saab välja tuua puna-harksaba (Milvus milvus) ja must-harksaba (Milvus migrans) pesitsusterritooriumid. Puna-harksabal leiti kolm ja must-harksabal üheksa pesitsusterritooriumi. Liigid moodustasid omavahel ka segapaare. Tähelepanuväärne on see selle tõttu, et tegemist on just viimastel aastatel Eestis pesitsema asunud liikidega ning juba on teada vähemalt 12 territooriumi.
Kanakull
Kanakulli (Accipiter gentilis) seiretöödel kontrolliti 268 pesa, mis asusid 202 kanakulli elupaigas. Kanakulli pesitsusedukus oli 2022. aastal 64% ja pesapoegadega pesakonna keskmine suurus 2,86 poega. Möödunud aastal oli keskmine pesakonna suurus pikaajalisest kõrgem, kuid pesitsusedukus oluliselt madalam. Teisisõnu – pesitsemine ebaõnnestus igal kolmandal paaril, kuid õnnestujatel oli tavapärasest rohkem poegi.
Pesitsuselupaiga seisundit hinnati 177 paigas ja leiti, et kuigi 2/3 elupaiku on heas või väga heas seisundis, on 7% kanakulli elupaikadest hävinud või raiete tõttu muutunud kanakulli jaoks ebasobivaks. 36 elupaigas hinnati mõjutegureid ja nende tugevust. Kõige levinum mõjutegur oli lageraie, mida täheldati kokku 44% hinnatud elupaikadest.
- Karu ja hundi seisund on hea, ilvese arvukus allpool soovitud taset
Karu asurkonna üldseisund on väga hea. Sama-aastaste poegadega emakarusid oli möödunud aastal 91 ja suvine üldarvukus võis küündida 900-950 isendi kanti. Mesindusele tekitatud kahju oli möödunud aastal suurim varasemast, kokku rüüstati Mandri-Eestis ligi 800 mesitaru. 2022. aastal registreeris Keskkonnaamet karukahjusid märksa vähem, kuid lõplik kokkuvõte veel puudub.
Hundi arvukus 2022. aastal võrreldes eelnevaga aastaga tõusis. Kutsikatega karju oli möödunud sügisel kokku 32. Sügisene hundi üldarvukus oli tõenäoliselt pisut alla 350 isendi.
Ilvese asurkonna seisund paraneb tasapisi, kuid soodsaks ei saa seda veel pidada. Seire andmetel oli 2022. aasta sügisel Eestis 74 ilvese pesakonda ning arvukus oli 450-550 isendit. 2022/2023 hooajal jahimeeste poolt kogutud vaatlusandmete analüüs veel käib. Seniks tuleb loota, et tulemused saavad olema positiivsed.
- Sõraliste seisund Eestis on soodne ning arvukus stabiiline
Põdra arvukus oli möödunud aastal 11 000-12 500 isendit, mis sarnaneb 2021. aastale. Metssea asurkonna suurus oli kevade hakul 12 000-13 000 isendit. Metskitse arvukuseks hinnati möödunud aasta alguses 125 000-135 000 isendit, võrreldes 2021. aastaga on arvukus veidi langenud.
Hetkel on käimas hirvlaste pabulaloendused ning analüüsitakse 2022/2023 jahihooaja vältel kogutud seireandmeid, mille tulemusena antakse hinnang põdra, punahirve, metssea ja metskitse asurkonna 2022/2023 jahihooaja järgsele/2023 poegimisperioodi eelsele arvukuse kohta.
Punahirve asurkonna suuruseks möödunud aasta alguses hinnati 10 500-11 000 isendit.
Ulukiseire 2022. a aruanne on leitav Keskkonnaportaalist avaneb uues vahekaardis, järgmine aruanne avaldatakse 2023. a juulis. Ulukite küttimisstatistika on leitav siit avaneb uues vahekaardis. Vaata ka eluslooduse mitmekesisuse seire kaardilugu avaneb uues vahekaardis.
Autor: Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja Timo Kark
