10. veebruari seisuga on Eestis kokku kütitud 125 hunti, nendest üks eriloaga Harjumaal.
Enim hunte, 22, on kütitud Pärnumaal. 17 hunti on kütitud Raplamaal, 16 Lääne-Virumaal, 13 Järvamaal, 11 Võru- ja Harjumaal, 7 Põlva- ja Viljandimaal, 5 Läänemaal ja Ida-Virumaal, 4 Tartu- ja Jõgevamaal ja 2 Valgamaal. Nädalaga on seega kütitud 2 hunti.
Esmane küttimismaht on võrreldes eelnevate aastatega oluliselt suurem. Selle põhjus on hundi arvukuse märkimisväärne suurenemine. Viimased kaks talve on olnud üsna lumevaesed ja selle tõttu on huntide jälitamine ning tabamine olnud raskendatud. Seetõttu ei suudetud 2019. aastal kogu kehtestatud küttimismahtu täita.
Alates 2018. aastast korraldatakse Eestis huntide küttimist mitte enam maakondade piiride vaid ohjamisalade põhiselt, suunamaks küttimissurvet eelkõige kahjustus ja loomakasvatuspiirkondadesse, säästes samal ajal loodusmaastikes elavaid ja kahjusid mittepõhjustavaid hundikarju. Nii on võimalik säilitada hundi asurkonna soodne seisund ja vähemalt piirkonniti tema ökoloogiline funktsioon, hoidudes samal ajal ülemäärastest kahjudest lambakasvatusele.
Hundijaht kestab jahihooaja lõpuni, s.o 28. veebruarini.
