EJS juhatus otsustas eelmise aasta novembri koosolekul, et 2019 kannab teema-aastana jahiohutuse nime.
Nagu igal aastal oli teemasid, mille hulgast valida, rohkelt. Valiku tegemisel said määravaks kolm jahiohutuse alast õnnetust, mis eelmisel aastal suhteliselt lühikeste vahedega juhtusid. Neist ühe tõttu kaotasime paraku ühe tubli jahimehe elu.
Jahipidamine on seotud relvadega, mis on suurema ohu allikas. Sellel aastal on meie suurim tähelepanu jahirelvadel ja nende käsitlemisel. Igaüks peab oma relva tundma. Meie kui relvaomanike kohus on tagada ohutu ümberkäimine relvaga.
Eelkõige peame ise olema ettevaatlikud ja distsiplineeritud. Mihkel Treumann on 1924. aastal oma jahiraamatus soovitanud, et „ärgu hakaku ettevaatamata ja hooletu inimene iialgi jahimeheks. Hoidku ta ennast püssist eemale ja ärgu tehku temaga tegemist. Pidagu seda igaüks meeles, et laetud püss pole mänguasi ja mees, kes seda ei jõua meeles pidada, ei kõlba jahimeeste hulka.“
Eesti rahva vanasõnagi kõlab, et harjavarrestki võib pauk tulla. Seetõttu peame igasugust relva käsitlema kui laetud relva. Oma relva tundma õppimiseks on parim viis külastada regulaarselt lasketiiru. Lasketreeningule tehtud kulutused on meie parim investeering turvalisusesse. Paranevad laskeoskused ja seega ka jahi tulemuslikkus.
Siis, kui saame öelda, et tunneme oma relva (relvi) nagu oma viit sõrme, siis on eesmärk saavutatud. Selle poole on vaja püüelda. Lisaks relvale on vaja sõbraks saada ka laskemoonaga. See ei ole mitte vähem olulisem kui relv ise, vahel isegi olulisem. Nii relva kui laskemoona osas on tark tegu pidada nõu ekspertidega.
Lasu sooritamisel looduses tuleb alati meeles pidada, et kuul lendab kaugemale kui meie näeme. Oluline on keskenduda mitte ainult sihtmärgile vaid ka sellele, mis jääb selle taha ja lähedusse. Kui on vähegi kahtlust, et lask ei ole turvaline, on targem lask sooritamata jätta.
Oluline on ohutustehnika tagamine ühisjahtidel. Jahijuhatajal ja kütiliini vanemal on kohustus paigutada kütid selliselt, et nad ei ohusta üksteist. Keerukatesse laskekohtadesse on mõistlik ja ohutum rajada kõrgistmed, mille kasutamine jahipidamisel vähendab oluliselt õnnetuste riski.
Enamus õnnetusi ja rikkumisi on olnud laetud jahirelvaga transpordivahendis. Enne, kui paigutate relva transpordivahendisse, veenduge, et see poleks laetud. Pole palju küsida relva laetuse kohta ka jahikaaslastelt. Ehkki meie jahiseadus lubab ühisjahil laskekohtade vahetamisel hoida relva laadimata püssikotist väljas, on see siiski ohutum paigutada kotti.
Meie jahiseaduses ja eeskirjades on palju punkte, mis käsitlevad jahiohutust. Aeg-ajalt tasub neid üle korrata ning jahijuhatajad võiksid seda teha alati enne ühisjahti. See võib tunduda tüütu ja mõttetu, aga nii see ei ole. Kordamine on tarkuse ema ja relv on mõeldud tarkadele meestele ja naistele.
Jahiohutuse aastal on hea tava kõikidel jahiseltsidel lasketiirudes korraldada laskepäevi, kus ekspert kontrollib üle jahirelva ja kasutatava moona. Kindlasti on huvitav ka korraldada koolitusi relvadest, ohutustehnikast, ballistikast, laskemoonast jms. Kui seltsidel on soov saada vastav koolitaja, võib alati pöörduda EJSi poole.
Iga lasketiirus veedetud päev on sammuke õnnetustevaba jahi poole. Raske lasketiirus, kerge jahil ‒ nii võib parafraseerida tuntud vene väejuhi Aleksandr Suvorovi kuulsat ütlust. Suvorov oli mees, kelle juhtimisel ei kaotatud ühtegi lahingut. Püüame ka meie, Eesti Jahimeeste Seltsi pere, selle poole püüelda, et me ei kaotaks jahiõnnetustes ühtegi jahimeest ega -naist.
Jahiõnnetused juhtuvad nagu ikka ebasoodsate asjade kokkulangemisel. Osa asju on sellised, mida me ei saa muuta. Nende üle meil pole vaja muretseda, pigem olla ettevaatlik ja arvestav. Teatud olud on aga meie võimuses muuta. Kui me igaüks teeme kõik meist oleneva ja anname endast parima, siis see ongi piisav, et õnnetused ei juhtuks. Seetõttu on meie kõigi panus oluline, ka Sinu.
