2020. aasta oli jahinduses tegus ja sündmusterohke

2020. aasta oli jahinduses tegus ja sündmusterohke

2255
Foto: EJS

2020. aasta on olnud jahinduses vaatamata koroonaviiruse levikule olnud tegus ja sündmusterohke.

Aasta alguses korraldasime traditsioonilise tegevjuhi vastuvõtu, seejärel toimusid mitmed jahindusalased arutelud ja koosolekud. Aasta lõpetasime vabariigi presidendi poolt välja kuulutatud jahirahuga, ent sinna vahele jäi veel hulgaliselt sündmusi.

Aasta esimeses pooles pidime tõdema, et põdrajahiga tuleb tagasi hoida ning edaspidi vähem küttida. Lisaks avasime aasta alguses EJSi maja katusekorrusel väljaehitatud muuseumitoa.

Aasta jooksul võeti vastu mitmeid seaduse muudatusi. Näiteks märtsis jõustusid relvaseaduse muudatused, muudeti püstoli ja revolvri laskekatse sooritamise tingimusi. Samuti kehtestati määrus jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetuse kohta ning muudeti võõrliikide küttimiskorda.

Endiselt ei saanud me üle vaadata ka ulukihaigustest. Lisaks uutele sigade Aafrika katku kolletele Eestis ohustas Euroopat ka linnugripp ning pead tõstis ka koerte katk.

Kevadel tuli tegeleda ka loomadega linnas. Eriti suurt tähelepanu pälvisid Tallinnas ringi uidanud karud. Samuti kerkis kevadel üles vibuküttide soov laiendada jahipidamist ka metskitsele, mis paraku pälvis loomakaitsjate suurt vastumeelsust.

Ja kuigi kevadel kehtestati riigis eriolukord, siis jahimehed said siiski looduses viibida ja jahil käia, kuigi mõnevõrra olime ka sellest siiski mõjutatud.

Jahikoera aasta puhul taotlesime ka riigilt huntide poolt murtud jahikoerte kui jahipartnerite kulude hüvitamist, kuna eelnevalt on jahi käigus esinenud mitmeid murdmisi huntide poolt. Seni me kindlat tagasisidet selles osas pole saanud. Samuti käis aasta jooksul mitmed läbirääkimised koerteklubidega, et arendada nii jahikoerte treenimist ja katseid. Aasta lõpul andis EJS välja jahikoerte plakati.

Terve aasta jooksul tuli tegeleda pidevalt pliimoona keelustamise teemaga. Euroopa jahindusorganisatsioon FACE leidis REACHi tehtud ettepanekus hulgaliselt õiguslike vigu, mis paraku seni on mitmest otsustamisprotsessist läbi läinud.

Aasta lõpp tõi teravalt esile hundijahi, mille küttimismahtudega novembris asutatud MTÜ Eesti Suurkiskjad rahul ei olnud. Seetõttu otsustas MTÜ esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule, kus otsustati, et hundijaht peatatakse osaliselt.

Toimus üritusi ja arutelusid

Endiselt kimbutasid ulukihaigused

Uus jahinduses

Seadused, määrused jm muudatused

Tuli tegeleda ka loomadega linnas

Üles kerkis vibujahi teema

Jahikoera aastal toimus mitmeid uuendusi

Euroopa Liit otsustas keelustada pliimoona kasutuse

Eriolukord mõjutas teatud määral ka jahimehi

Aasta lõpus üllatas jahimehi hundijahi osaline peatamine