Keskkonnaameti jahinduse peainspektor Liivi Plumer annab lühiülevaate eelmise aasta jahijärelevalve tulemustest.
Keskkonnaameti järelevalveosakond kontrollib jahipidamise seaduslikkust. Jahipidamise dokumentide kontroll on jahimehega kohtudes üks nähtavamaid toiminguid, kuid see pole ainus jahijärelevalve ülesanne. Jahijärelevalve fookus on suunatud ebaseadusliku küttimise avastamisele ja jahiohutuse kontrollimisele.
2023. aastal vähenes jahiseaduse alusel alustatud väärteomenetluste arv alla saja, samal tasemel oli rikkumiste arv viimati 2018. aastal. Alustatud menetluste arvu viis alla kergemate rikkumiste vähenemine, jahipidamisõiguseta jahimehi avastati 42 võrra vähem kui eelnevalt (vt tabel 1). Eelmisel aastal vähenes ka tehtud kontrollkäikude arv 15% ja väiksem väärteomenetluste arv oli seetõttu oodatav.
Jahipidamisõiguse tasu kontroll
Suurima languse tegid jahipidamisõiguse puudumisega seotud menetlused, mis on positiivne, sest jahipidamisõiguse tasu korrektse maksmisega toetatakse jahinduse arengut ja järelevalvel on vähenenud menetlustele kulunud aeg. Kindlasti on üheks heaks tõukeks jahiluba.ee lehe kasutuselevõtt, mis käivitus 1.03.2022 ning mis on teinud mugavamaks õiguse eest tasumise. Jahiluba.ee platvormilt saab osta jahipidamisõiguse kuni kolmeks aastaks ette endale ja jahikaaslastele. Juhin tähelepanu, et vaid jahiluba.ee lehe kaudu tasumisel tekib jahipidamisõigus, muul viisil tasudes õigust ei teki.
Jahipidamisõiguse tasu kontrollimine on üks rutiinse dokumendikontrolli osa koos jahitunnistuse, jahiloa ja suuruluki laskekatse tunnistuse kehtivuse kontrollimisega. Enda jahidokumentide kehtivust saab kontrollida Jahise ja Metsise andmebaasis ja jahipidamisõiguse olemasolu jahiluba.ee lehele sisse logides. Eelmisel aastal oli seitse jahimeest, kes pidasid jahti suurulukile ilma kehtiva suuruluki laskekatse tunnistuseta. Laskekatsetunnistust tuleb uuendada iga kahe aasta tagant ja soovitame enne jahile minekut oma dokumendid üle kontrollida.
Jahiloata jahipidamist, mis on üks raskemaid rikkumisi, avastati 13 korral, sama paljudel juhtudel tekkis ka keskkonnakahju. Jahiloata jahipidamisega seotud menetluste arv on jäänud viimastel aastatel samale tasemele.
Muud rikkumised
Keelatud vahendi kasutamisel andsid eelmisel aastal tooni itaallaste kasutatud elektroonilised peibutusvahendid linnujahil ja öösihiku kasutamine. Jahiseadus võimaldab alates 1.04.2023 määrata Keskkonnaametil uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks öösihiku kasutamiseks tingimused ja ajavahemik, kuid hetkel seda tehtud ei ole, mistõttu öösihiku kasutamine jahipidamisel on keelatud. Jahipidamisel keelatud vahendiks on ka poolautomaatsel relval salv, mis mahutab enam kui kaks padrunit. Selle nõude rikkumiste arv vähenes eelmisel aastal poole võrra.
2023. aasta veebruarist on pliihaavlite kasutamine ja kaasas kandmine märgaladel ja 100 meetri raadiuses keelatud. Selle keelu vastu eksisid jahimehed eelmisel aastal kahel korral. Märgalade ja märgaladega piirnevate alade kaart on leitav Maa-Ameti kaardirakenduses „jahikaart“ kihi alt, siit. Maa-Ameti mobiiliäpiga on võimalik looduses enda asukohta jahikaardi (märgalade) taustal positsioneerida.
Osadel puhkudel rikuti ühe teoga mitut nõuet. Eelmise aasta augustis otsustasid kaks jahimeest minna pardijahile, kuid valisid selleks veekogu, mis ei kuulunud nende jahipiirkonda. Jahimeestel olid kaasas pliihaavlid, mille kasutamine märgaladel ja veelinnujahiks on keelatud. Jahimehed tasusid keskkonnakahju jahiloata kütitud lindude eest ning neile määrati trahv.
Laetud relva transportimine on paraku jätkuv probleem. Laetud relva, mille rauas või relvale kinnitatud salves on padrunid, sõidukisse panek on äärmiselt ohtlik, sest võib tekkida juhulask ning seeläbi seada ohtu kaasjahimehed ja kõrvalseisjad. Eelmisel aastal oli meedia andmetel vähemalt üks jahirelvaga seotud õnnetusjuhtum, kus inimene sai vigastada. Keskkonnaamet kontrollib järjepidevalt jahirelvade kasutamise ja transpordi nõuetest kinnipidamist.
Viimasel aastal oli ka neli juhtumit, kui jahipidamisvahendeid kasutasid isikud, kel oli jahitunnistus peatatud või siis polnud nad üldse jahimehed. Kui maaomanik soovib oma vara kaitsta jahipidamise meetodeid kasutades, siis tuleb selle tegevuse jaoks kutsuda jahitunnistusega jahimees, kes teab nii jahipidamisele esitatud nõudeid, jahiaegu kui ka oskab vahendeid korrektselt kasutada. Jahipiirkonna kasutaja annab maaomaniku soovil väikeuluki loa tema määratud jahimehele jahipidamiseks maaomaniku kinnistul.
2024. aastal toimub Keskkonnaametis järk-järguline üleminek rohelisele välivormile. Rohelist välivormi oleme oodanud ammu, osad inspektorid on rohelise vormi elemente ülemineku raames juba mitu aastat katsetanud. Kui sinine välivorm asendub rohelise välivormiga, siis tunnused jäävad samaks. Riietusel kantakse Keskkonnaameti silti ja nimesilti ning inspektoritel on varrukal järelevalve sümboliks olev vesiroosiembleem. Kohtumiseni jahikontrollis!
Liivi Plumer
jahinduse peainspektor
Keskkonnaamet
