Viljandi Jahindusklubi astus EJSi kooseisu küll 1967. aastal, ent sealsed jahimehed said juba 1961. aastal esimesed kümme põdra laskmise eriluba.
1967
See aasta kujunes Vabariigi jahinduses murranguliseks. Vabariigi valitsuse otsusega moodustati Eesti Jahimeeste Selts, mille koosseisu läksid kõik jahindusüksused. Seoses VSÜ „Kalevi” Jahindusklubi likvideerimisega ja jahindustegevuse arenguga maakonnas otsustati 26. märtsil 1967. aastal toimunud konverentsil moodustada EJSi Viljandi Jahindusklubi, mille koosseisu kuulus 66 jahisektsiooni.
Tagamaks sektsioonide elujõulisus sätestati vähemalt 20 liiget iga sektsiooni kohta, mis tingiski väiksemate sektsioonide liitmise.
Aasta jooksul kütiti kokku 54 põtra, 13 metssiga, 48 sokku ja kitse. Põhisaagi moodustasid väikekiskjad ja ulukid.
1968
Aasta algul oli klubil 1569 liiget. Klubi sai ruumid Kaalu tänavale, kuhu koliti peale ulatuslikku remonti ja ümberehitust. Jätkus jahisektsioonide liitmine. Linnasektsioonid kinnitati maasektsioonide juurde. Kinnitati peotehniliste tööde ja jahirajatiste plaan.
Suuremat tähelepanu kohustati pöörama kiskjate laskmisele ja hulkuvate koerte arvukuse piiramisele. Tollal kütiti 48 põtra, 22 metssiga, 27 metskitse jne. Vabariiklikus võistluses oli klubi 10. kohal. Parim sektsioon Karula saavutas vabariigis kokkuvõtteks 5. koha.
1969
Aasta algul oli klubil 1519 liiget, mis langes aasta lõppus 1452-le, kuna likvideeriti kolm jahisektsiooni ja liideti kuus. Samal aastal asutati seoses töömahu suurenemisega jahindusarendaja koht.
Sellel aastal loendati 542 põtra, 243 metssiga, 1919 metskitse ja arvukalt väikeulukeid. Laienes marutaud, mille tõttu kavandati meetmeid (k.a preemiate maksmine) rebaste, kährikute, koerte ja kasside arvu piiramiseks. Kehtestati veel ajutised jahipiirkonnad (kokku 11). Karistati kuute jahisektsiooni ebaregulaarsete lisatööde korraldamise tõttu.
Samas suurenes tervikuna ulukite arv ja küttimine. Moodustati isegi kuus metssigade küttimise brigaadi. Suurenes oluliselt lisasöötade varumine. Kontroll pandi jahisektsioonidele vastastikkuse põhimõttel. Edusammude tõttu saavutas Viljandi klubi 5. koha vabariiklikus arvestuses. Parimateks jahimeesteks olid P.Arak, A.Ant ja M.Liias.
Enne EJSi moodustamist tehti juba vägitegusid
Enne, kui moodustati Viljandimaa Jahindusklubi EJSi kooseisus, olid jahimehed juba ammu enne seda teinud vägitegusid ning tegutseti VSÜ ,,Kalevi” jahindusklubide kooseisus.
Asutamise momendil oli klubil 669 liiget. Loenduse andmetel elas klubi jahimaadel 157 põtra, 409 metskitse, 10 ilvest, 270 rebast, 158 kährikkoera, 3200 jänest jne. Klubil oli 9 sektsiooni ning 1961. aastal sai 10 põdra laskmise eriluba. Peale selle kütiti hulgaliselt teisi ulukeid. Sektsioonide vahelises võistluses tulid esikohale Tänassilma, Mustla ja Suure–Jaani sektsioon. Esimene Kalevi vabariiklik kokkutulek toimus Mäksal, kust võeti ka aktiivselt osa.
VSÜ „Kalevi” jahindusklubide IV vabariiklik kokkutulek viidi läbi Viljandis. Lisaks laagrile ja jahindusalastele võistlustele toimusid kultuuriüritused lauluväljakul. Võitjaks osutus Tallinna Jahindusklubi minimaalse edumaaga Viljandi ees. Kolmandaks platseerus Tartu, kes enamjaolt oli võitja või vähemasti paremate hulgas.
Uudse üritusena korraldati toona ka esimene vabariiklik jahitrofeede näitus, kus oli väljas enim põdra- ja sokusarvi. Laskeala arendamiseks valmis Kösti orus tolle aja kohane lasketiir, mida aktiivselt kasutati. Sellega seoses paranes oluliselt ka laskemeisterlikkus.
Ajalugu jätkub ja seda vaata VJLi kodulehelt.
Viljandimaa Jahimeeste Liit
