Eesti Jahimeeste Seltsi teatel on 5. veebruari seisuga kütitud 80 hunti, millest kolm kütiti erilubade alusel.
Selleks jahihooajaks määrati küttimismahuks 106 hunti ning kuu lõpuni on jäänud veel küttida 29 ulukit.
Jaanuari lõpus suurendati hundi küttimise mahtu Järva, Lääne-Viru-Jõgeva, Pärnu, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru piirkonnas. Hundi küttimise mahu on nüüdseks täitnud Põlva-, Saare-, Tartu- ja Võrumaa jahimehed.
Sel jahihooajal on kütitud huntidest veerand, täpsemalt 19 isendit haigestunud kärntõvesse. Haigus on tuvastatud nii Viljandi-, Lääne-Viru-, Pärnu-, Saare-, Harju kui ka Järvamaal. Kusjuures Saaremaal on kõik kuus kütitud hunti olnud kärntõves.
Kärntõbi on huntide puhul järjest suuremaks probleemiks. Kui aastatel 2011–2015 oli kärntõbi hundi populatsioonis võrdlemisi vähe levinud, siis 2016. aastal tuvastati haigus juba ligi 30% kütitud huntidest, mis on läbi aastate kõige kõrgem näitaja. Suure tõenäosusega on kärntõppe nakatunud isendite protsent sel aastal veelgi tõusnud.
Hundijahihooaeg lõppeb selle kuu lõpus ehk 28. veebruaril.
