Seakatku leviku piiramiseks on Veterinaar- ja Toiduametil kavas märtsis kontrollida kõiki Eestis tegutsevaid seakasvatusi ning koostöös Keskkonnainspektsiooniga korraldada järelevalvet bioohutuse alaste nõuete täitmise üle jahipidamisel.
Samuti on Veterinaar- ja Toiduametil plaanis kontrollida kõiki jahimajasid ning -platse ehk kütitud metsigade esmakäitlemise ja hoiustamise kohti. Eestis tegutseb täna 327 jahiseltsi.
„Selleks, et vähendada metsast lähtuvat seakatku riski seakasvatuste jaoks, on lisaks veterinaarteenistuste tööle väga oluline keskkonnaasutuste, erinevate metsakorraldusega tegelevate organisatsioonide ning jahiseltside vaheline koostöö. Seakatku viiruse kontsentratsiooni vähendamiseks looduses tuleb kindlasti jätkata metssigade arvukuse vähendamist ja hukkunud metssigade korjuste nõuetekohast kõrvaldamist ning seafarmides täita jätkuvalt suure hoolsusega bioohutusnõudeid,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.
Metssigade intensiivse küttimisega jätkatakse, et viia nende arvukus 1,5 loomani 1000 hektari jahimaa kohta kõigis jahipiirkondades, mille juures võiks juba eeldada katku hääbumist looduses. Metsas peab katku nakatunud searümba viima spetsiaalsesse konteinerisse, mis saadetakse loomsete jäätmete käitlemise tehasesse. Veterinaar- ja Toiduamet on soetanud ja andnud jahiseltside käsutusse 115 konteinerit ja 58 külmkambrit. Külmkambrid on mõeldud kütitud metssigade hoiustamiseks kuni seakatku uuringuvastuste saabumiseni. Käesolevast aastast kehtib nõue, et katkudiagnoosiga metssea rümp tuleb hävitada AS-i Vireen käitlemistehases. Kirjeldatud abinõude lõppeesmärgiks on vähendada viiruse hulka looduses ning seeläbi teiste metssigade võimalikku nakatumist.
Taudistunud alal metssea korjusega kokku puutunud inimene peab puhastama oma riided, jalanõud ning veoki. Samuti tuleb sigade katku diagnoosiga metssealiha säilitamise ruum ning lihaga kokku puutunud esemed, seadmed ning veokid desinfitseerida.
Veterinaar- ja Toiduametis kogunes täna riiklik loomatauditõrje komisjon, kus põhiteemana arutati metsas leviva seakatku tõkestamise võimalusi. Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise osakonna juhataja Harles Kaup andis ülevaate ameti senistest tegevustest ning valmisolekust juhul, kui taud peaks taas mõnda farmi jõudma. Eestis on täna 191 seakasvatust, mis on kavas märtsikuus üle kontrollida ja veelkord kaardistada olukord kõikides farmides. Keskkonnaameti metsanduse osakonna juhataja Olav Etverki hinnangul on jahimehed saanud sigade Aafrika katku tingimustes oma ülesannete, st küttimiskohustuse täitmisega hästi hakkama.
Kõige intensiivsemalt on jahihooajal 2016/2017 kütitud metssigu Hiiu-, Saare- ja Läänemaal. Metssigade lisasöötmine on keelatud, lubatud on vaid peibutussöötmine. Keskkonnainspektsioon on kontrollinud ligi kahtsadat registreeritud söötmiskohta, olulisi puudusi selles valdkonnas avastatud ei ole. Ka varjatud söötmine pole täna märkimisväärne probleem. Samuti andis Harles Kaup ülevaate Veterinaar- ja toiduameti ennetustegevustest, valmisolekust ja eelkokkulepetest seoses lindude gripi võimaliku jõudmisega Eestisse seoses rändlindude saabumisega.
Veterinaar- ja Toiduamet jätkab ka eelmisel aastal alustatud teabepäevadega jahimeestele ja seakasvatajatele ning info jagamisega taudide kohta meediakanalites.
Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid katk võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju nii seakasvatussektorile kui jahimajandusele. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele ja lindude grippi puudutav teave veebilehele.
Riiklik loomatauditõrje komisjon moodustati 31. juulil 2014. aastal peale sigade Aafrika katku diagnoosimist metssigadel Põhja-Lätis. Komisjoni kuuluvad Veterinaar- ja Toiduameti, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi, Keskkonnaameti, Politsei- ja Piirvalveameti ja Päästeameti esindajad ning maakondlike veterinaarkeskuste juhatajad. Komisjoni töösse on kaasatud ka Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad.
