Juhatuse korraline koosolek toimus 23. veebruaril Kuristiku tänaval ja seda juhtis president Margus Puust.
Esmalt õnnitleti sünnipäevalapsi, kelledeks olid Kalle Palling ja Priit Vahtramäe.
President tänas Aarne Taali ja tema meeskonda hästikorraldatud juhatuse väljasõidu istungi eest Läänemaale Martnasse ja Aarne Taal rääkis lühidalt Kütiliini võistlusest. Edasi kinnitati päevakord, milleks oli seekord seitse sisulist punkti. Külalistena osalesid jahimeeste kokkutuleku peakohtunik Urmo Sitsi ja Ida-Viru jahimeeste seltsi juht Egert Malts.
Arutleti kokkutuleku võistluste üle
Peakohtunik tutvustas jahimeeste kokkutuleku 2017 võimalikku võistluste juhendit ja korraldust. Sitsi oli teinud põhjaliku analüüsi viimase viie aasta võistlusaladest ja nendel osalemistest ning esitles seda juhatuse liikmetele. Peakohtuniku ettepanek oli tulenevalt analüüsi tulemustest hinnata võistlustulemusi koos nii jahiseltside kui -ühenduste osas. Arvesse võetakse seitsme ala punktid üheksast ja lubatakse võistelda ka alla 16-aastastel noortel, kelledel puudub jahitunnistus. Lisaks saab pidada ka nn virtuaalset maakondade arvestust. Juhatuse liikmed arutasid teemat ja kiitsid peakohtuniku ettepaneku heaks.
Rail Baltica jätkuvalt päevakorras
Järgmise küsimusena käsitleti infot Rail Baltica osas. EJS on esitanud kirjalikult nii Riigikogule kui ministeeriumile omapoolsed seisukohad protsessis. Infot jagasid Tiit Tammsaar ja Margus Puust. Toimus ka arutelu ajakirjanduses ilmunud artikli üle, mis käsitles ökodukte. MTÜ Järvamaa Jahindusklubi Koigi jahtkond oli teinud pöördumise EJSi juhatusele seoses kujunenud olukorraga klubis. Juhatuse liikmetele oli esitatud suurel hulgal materjali, mis olid varasemalt lisatud juhatuse liikmete materjalide hulka.
Järva jahindusklubi olukorda kommenteeris juhatuse liige Arvi Luuk. Juhatuse liikmed esitasid küsimusi ja palusid tekkinud olukord lahendada. Sellekohast täpsemat infot oodatakse suve alguseks. Tervikuna võeti laekunud info teadmiseks ja juhatus jälgib olukorda.
Probleemne jahipidamisõiguse tasu ja looduse tekitatud kahjunõue
Jahipidamisõiguse tasu ja loodusele tekitatud kahju teemat käsitles juhatus tulenevalt praktilisest vajadusest. On tekkinud olukord, kus ühest küljest peaks maksma loodusele tekitatud kahju, kui 10 eurot jahipidamise õiguse tasu on riigile maksmata, ent teisalt peavad jahimehed seda ebaõigeks ja kohus on oma otsustes pidanud kahjunõuet ebaproportsionaalseks. Viimane selleteemaline uudis oli kodulehel 22.02.2017. Sarnane juhtum oli ka kuu aega tagasi.
Juhatus kaalus ettepaneku tegemist RK Keskkonnakomisjonile, VVle ja KeMile, et õiguskord viidaks vastavusse. Praegu reguleerib seda valitsuse määrus „Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise alused ja kahjumäärad“, mis on vastu võetud 23.05.2013. Koosolekul ottsustati ühehäälselt vastav ettepanek esitada.
Arutleti ka eelarve ja seirearuande üle
2016. aasta eelarve täitmise ja 2017. aasta eelarve projekti teema kandis ette tegevjuht Tõnis Korts. 2016 aasta lõpetati positiivse tulemusena ja 2017. aasta eelarve osas oli esimene tutvumine. Märtsikuu koosolekul tuleb see veel arutlusele.
Samuti võeti päevakorrapunktina volituse andmine seaduse hindamiseks ja ettepaneku tegemiseks seirearuandesse. Margus Puust ja teised maaomanikega läbirääkimistel osalenud andsid infot viimase nõupidamise kohta maaomanike esindusorganisatsioonidega. Nemad soovivad arutada jahiseaduse toimimise üle ja teevad ettepaneku, et seirearuande koostamisel arvestataks ka ulukikahjustusi ja et heasse tavasse võiks lisada ka maaomandi kasutamist käsitlevad punktid. Selleks aga pidasid kohtumisel osalenud EJSi juhatuse liikmed vajalikuks käsitleda teemat juhatuses. Juhatus toetas seda, et hea tava vaadataks üle ja tehtaks vajalikud ettepanekud.
Samuti toetas juhatus seisukohta, et hea läbisaamise vormiks maaomanikega on lepingu sõlmimine. Arutati ka koosolekul maaomanikega arutatud teemat, et koostada jahimeeste ja maaomanike ühine tüüpleping, mis arvestaks mõlema poole huve ja toetati seda algatust. Samuti toetasid juhatuse liikmed seda, et koostöös maaomanikega vaadatakse üle kuidas on toiminud jahiseadus ja esitatakse omapoolsed mõtted. Juhatuse liikmed suhtusid ettevaatusega nn jahiseaduse avamisse ja pidasid otstarbekaks esialgu arutelu sisemiselt.
Aktuaalne ulukikahju Järvamaal
Viimane päevakorra punkt oli RMK ulukikahjud Järvamaal. Teemast kõneles ja andis ülevaate Arvi Luuk. Tekkinud on suured põdrakahjud, mis on kontsentreerunud suures osas ühte jahtkonda. Juhatuse töögrupp kohtub peatselt märtsikuus lepingu läbirääkimiste avamise osas RMK juhatusega. Juhatuse soovitus oli ühtse ulukikahju hüvitamise fondi loomine klubi tasandil.
Järgmine juhatuse koosolek toimub Järvamaal 23. märtsil.