Metssigade populatsioon väheneb nii küttide kui ka sigade Aafrika katku tõttu jõudsalt. Saaremaal, kus metssigade arvukus ja ka küttimismahud on kõige suuremad, tuleb üha rohkem positiivseid sigade Aafrika katku proove nii kütitud kui ka leitud surnud sigade hulgast.
Pool aastat tagasi, pärast seda kui Saaremaal Sakla suurfarmis hukati üle 2500 kodusea farmi pääsenud sigade Aafrika katku tõttu, ei uskunud Saaremaa jahimehed pikka aega, et ka Saaremaa metsades sigade Aafrika katk juba möllab. Viimane seis on aga selline, et nädalavahetusel Saaremaalt veterinaar- ja toidulaborisse saadetud 56 kütitud sealt võetud proovidest neli olid taas positiivsed, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Kokku on eelmise aasta augustist alates Saaremaalt alalüüsitud ligi 2200 kütitud metssealt võetud vereproovi, millest 147 on olnud positiivsed ehk lastud sead on olnud sigade Aafrika katkus. Lisaks on Saaremaa metsadest leitud ka veel 90 katku surnud siga.
“Kui meile see sigade Aafrika katk saarele jõudis, sealt alates on pidev tõus olnud positiivsuse suunas nii veredel kui ka metsast leitud surnud sigadel. Ainult Muhu saar on praegu katkuvaba,” ütles Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson.
Kärla jahiseltsi liige Rain Mesila ütles, et sigu metsas jagub. “Pole seal häda midagi. Sigu praegu on,” kinnitas ta.
Katku üha laiema levikuga käib Saaremaa metsades, kus on Eesti suurim metssigade populatsioon, nende loomade suhtes praegu nii-öelda võistlus katku ja jahimeeste vahel. Kas kütid saavad sead kätte või tapab loomad katk. Nii nagu mujalgi, peaks Saaremaa metsadesse jääma arvestuslikult 1,5 siga tuhande hektari kohta. Spetsialistide arvates võiks see katku levikut piirata.
Loe lähemalt ERRist.
