Türilane Endel Jõgisalu võiks ammu mõnusalt kiiktoolis õõtsuda ja pensionipõlve nautida, kuid peaaegu iga päev teeb ta tiiru EPT jahtkonna maadel, et näha, mis loomad on liikvel. Viimati jäi põder maakonna ühe eakaima jahimehe sihiku ette neli kuud tagasi.
Endel Jõgisalu (83) on paberite järgi olnud jahimees 63 aastat. “See on tõesti pikk aeg,” tunnistas ta Järva Teatajale. Tegelikult mäletas ta, et lasi esimese looma palju varem, kui ametlikult jahimeheks sai. “Olin siis 15aastane ja loom, keda venna püssiga tabasin, oli jänes,” sõnas ta.
Selles, et Jõgisalu juba nii noorena jahi vastu huvi tundis, polnud midagi imelikku. Ta päris jahipisiku Läänemaal Kullamaa vallas Jõgisoo külas elades ja kasvades oma isalt. Sama hobi võtsid omaks ka kõik tema kolm venda.
Jahimeheeksami tegi ta Tartus Eesti Põllumajanduse Akadeemias metsandusinseneriks õppimise aastail. “Nii et läbi ja lõhki metsa inimene,” sõnas ta muiates.
Keda ja kui palju on Jõgisalu oma jahiaastail küttinud, pole ta kokku lugenud. Küll on tema jahituba täis hinnalisi trofeesid, mis on näitustelt igat karva medaleid võitnud. “Ega ma ole täpselt loendanud, kuid 30 ringis peaks auhinnatud koljusid, kihvu, sarvi ja nahku kokku saama küll,” ütles ta.
Kõige väärtuslikumaks peab Jõgisalu oma kollektsioonis ilvese nahka ja koljut, mis võitsid kunagi Balti jahitrofeede näitusel mõlemad kuldmedali. [–]
“Mind valiti nende meeste hulka, kes pidid moodustama Paide rajooni jahindusklubi,” meenutas ta. 1967. aasta 26. märtsil ongi praeguse Järvamaa jahindusklubi 910liikmeline eelkäija loodud.
Jõgisalu kuulus jahindusklubi juhatusse, jäi vastutajaks jahilaskmise valdkonna eest ja esindas klubi Eesti jahimeeste seltsi delegaadina.
Aastatel 1974–1984 oli ta jahindusklubi juhatuse esimees. “Sellesse aega langes Paidesse Parkali tänavale jahindusklubi maja ehitamine. Viisin selle lõpuni ja soovitasin siis enda asemel juhatusse uue mehe,” lausus ta.
Nendele ammustele aegadele tagasi mõeldes ütles Jõgisalu, et jahipidamises on palju muutunud. Nii näiteks peeti siis jahti üksnes nädalavahetusel. «Nädala sees tehti tööd. Erand oli vaid hundijaht, kuhu hundibrigaadi mehed võisid minna igal ajal ning selle eest oli isegi tasustatud vaba päev ette nähtud,» selgitas ta.
Loe edasi Järva Teatajast.
