Kui inimene jääb metsloomaga kimpu, ei jää tal muud üle kui kurta oma muret jahimehele. Nii läks ka seekord kui Kärla alevikus elav vanapapi Juhan kurtis, et kährik on asunud elama tema majapidamisse ja kraabib öösiti nii muru kui aiamaad.
Blogija Toivo Vaik võttis kätte ja läks olukorraga tutvuma. Üsna lihtsalt oli võimalik kindlaks teha, kuhu paharet end elama asutanud oli. Et aga toimepandu tunnused olid sarnased hoopis mägra tegevuse tagajärgedega, sai kohale toodud kastlõks. Ehkki peremees väitis kaljukindlalt, et on oma silmaga õues kärikut ringi jooksmas näinud, ütles jahimehe kogemus midagi muud.
Juba järgmisel hommikul tuli telefonikõne, et kährik on kohe esimesel korral vahele jäänud ja kükitab puuris. Uskumatu, kas oligi siis ikka kährik? Kohale jõudes aga selgus, et jahimees ei eksinud. Kavandatud paugutamine jäi ära, tuli koju käru järele minna. Mägra küttimise aeg oli veebruariga läbi saanud.
Seega tuli jahimehel osutada kolimisteenust, et loomake tagasi loodusesse viia nii kaugele, kust ta tagasiteed ei leia. Seda sai ka tehtud. Loodame, et uues paigas jätkub ka talle sealsetes liivamägedes ruumi uue uru valmiskaapimiseks.
Vaata lähemalt Kärla Jahimeeste Seltsi blogist.
