Hanede riikliku seirega seoses toimus 10. mail Lääne-Eesti rannikualadel peatuvate valgepõsk-laglede loendus, kus arvutati kokku ligi 110 000 isendit.
Paljud lagled peatuvad nüüd võrreldes varasemate aastatega pigem Põhja-Eestis, kuna toitumiseks sobivaid rannaniite jääb järjest vähemaks.
„Suurimad kogumid, kuni 10 000 pealised parved olid tavapäraselt Matsalus ja Käina lahel. See tulemus on lähedane viimastel aastakümnetel keskmiselt loendatud laglede arvule, mis on jäänud vahemikku 60 000 — 160 000. Meilt läbirändava Barentsi mere laglede asurkonna suurus on sel perioodil mitmekordistunud, kuid üha enam linde peatub nüüd hoopis Põhja-Eesti rannikul ja sisemaal, sest Lääne-Eesti rannaniitude laglede mahutavus on langenud,“ ütles Eesti Maaülikooli juhtivteadur Aivar Leito.
Ta lisas, et kuna paljud rannaniidud on degradeerunud, neid ei niideta ja seal pole ka karjakoormust, siis otsivad lagled toitumiseks sobivat madalmurust pinda mujalt.
„Lagled on üha enam saartelt mandrile ja just pigem Põhja-Eesti rannikupõldudele ümber paiknenud. Samuti peatub kevadel osa linde ka väljaspool Eestit. Kokku rändab meilt kevadel ja sügisel läbi ligikaudu 400 000 valgepõsk-laglet, kes pesitsevad peamiselt Loode-Venemaal Põhja-Jäämere rannikul ja saartel, vähesel määral ka Soome lahe rannikusaartel ja suurjärvistutel,“ tõdes Leito.
Lisaks valgepõsk-lagledele on seire all ka teised Eestist läbirändavad hane- ja lagleliigid, eeskätt rabahani ja suur-laukhani, kes siin enne Venemaale pesitsuspaikadele rändamist varurasva koguvad. Nende peatuspaigad asuvad Leito sõnul valdavalt Eesti mandriosas.
Sel kevadel oli peatuvate hanede arvukuse tipp aprilli lõpus, kui seitsmel püsiseirealal loendati korraga ligi 150 000 hane. Arvukaim oli suur-laukhani ligi 100 000 ja rabahani ligi 50 000 isendiga.
Loe edasi Maalehest.
