Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) juhatus nimetas 2015. aasta koostöö aastaks. Selleks, et paremini mõista, mida teema aasta alla mõeldakse, kirjutas EJSi tegevjuht Tõnis Korts erinevaid mõtteid lahti:
Koostöö aastal pöörame teiste tegevuste kõrval tähelepanu oma senistele koostööpartneritele ja otsime ka uusi. Koostöö algab oma organisatsioonist ja seetõttu on olulisel kohal liikmesorganisatsioonide sisene ja seltside omavaheline suhtlemine. Seltsi koostööd kindlustab ühiste ja liikmeskonda liitvate sündmuste korraldamine See tähendab eelkõige EJSi kui organisatsiooni tugevdamist.
Tulenevalt üldisest sotsiaalsest, tehnoloogilisest, majanduslikust ja poliitilisest arengust muutuvad ka inimeste ja organisatsioonide vahelised suhted. Jahimeestena peame selles olustikus suutma järgida üldtunnustatud ja säästvaid looduskasutuse põhimõtteid ja propageerima vajalikke käitumismudeleid eetiliseks ja professionaalseks tegutsemiseks.
Koostöö aastal on oluline jahimeeste maine parendamine ja usalduse tõstmine, jahindusest ja jahipidamisest positiivsema kuvandi loomine avalikkusele. Jätkame senisest aktiivsemalt ühiskonnale sõnumi viimist jahindusest kui praktilisest looduskaitse osast. Anname teada, et meie eesmärk on säästva ja kestliku ulukiressursikasutusega tegelemine. Meile on oluline ulukite hea käekäik ja ulukipopulatsioonide tervikkäsitlus. Me ei poolda üksikute liikide esiletõstmist nii positiivses kui ka negatiivses võtmes. Jätkame eelmisel aastal alustatud “Märka ulukit!” tegevustega koolides ja teistes lasteasutustes.
Nimetatud väärtustest lähtudes otsime endale uusi koostöö partnereid nii keskkonnaorganisatsioonide kui ka teiste institutsioonide hulgas.
Tähtsal kohal on koostöö maaomanikega. Jätkame lepingute sõlmimist ja suhete edasist parandamist maaomanikega. Selgitame neile jahimeeste väärtusi ja kirjeldame omi tegevusi eesmärgiga anda adekvaatne ettekujutus jahindusest. Jahindus on samasugune tegevus- ja teadusharu kui põllumajandus või metsandus, kus kehtivad omad põhimõtted ja reeglid ning mida tuleb tervikuna käsitleda. Anname edasi sõnumi, et maaomanike ja jahimeeste koostöö kindlustab tugeva kogukonna ja aitab kaasa maaelu arenemisele. Kaasame võimalusel piirkonna maaomanikke ühistegevusse olgu selleks siis ühised jahid või hooaega kokkuvõtvad pidulikud lõpetamised ehk nii öelda jahinduslikud lõikuspeod.
Oluline on jätkata koostööd riiklike organisatsioonidega ja läbi halduslepingute aidata efektiivselt ja ressurssi säästvalt kaasa riiklike ülesannete täitmisele. Hetkel on EJS kolm koostöölepingut riigiga, mis lisaks riiklike vahendite kokkuhoiule toetavad märkimisväärselt ka jahimeeste organisatsiooni ja koostööd. Pöörame senisest enam tähelepanu lepingute korrektsele täitmisele, mis lisaks kõigele on jahimeestele ka au küsimus.
Oleme asunud teaduspõhise jahinduse teele ja see eeldab senisest enam koostööd jahiteadlastega ja vastavate institutsioonidega. Selles koostöös peame lisaks andmete kogujatele olema aktiivsed suunanäitajad. Just jahimehed tunnetavad, missuguseid rakenduslikke uuringuid oleks vaja läbi viia lisaks akadeemilistele.
Koostöö aastal seame ühised huvid kõrgemale üksikutest huvidest. Läbi ühiste huvide tähtsustamise kindlustame oma lemmiktegevuse jätkumise ja arengu. See aga omakorda kindlustab pikemas perspektiivis ka üksikhuvide realiseerumise.
Eesti jahinduse arengu võti peitub koostöös.
Head koostöö aastat!