Järgmise aasta looma, Eesti 100 aasta juubelipidustuste sümboliks saava ilvese olukord pole kiita.
Möödunud nädal andis keskkonnaagentuur välja iga-aastase ulukiasurkondade seisundi ja küttimissoovituste raporti. Üks muret tekitavamaid tõdemusi on, et Eesti metsade ikooniliste kaslaste ilveste arvukus kiratseb ja nende asurkonna üldist seisundit võib nimetada väga halvaks, kirjutab Eesti Päevaleht.
Seiretulemuste järgi oli möödunud sügisel Eestis umbes 350 ilvest (53 perekonda), 14% vähem kui ülemöödunud aastal. Ilveste populatsioon vähenes märgatavalt, kui 2009. ja 2010. aasta lumerohkel talvel sai kõvasti kannatada ilveste toiduks olnud metskitsede asurkond. Nende arvukus vähenes nii palju, et ilvestel polnud enam jaksu oma järelkasvu üles kasvatada. Algas raskuste aeg, mille tõttu ilveste asurkond siiamaani kängub ega näita taastumise märke.
Olukord on mõneti ka kummaline, sest praeguseks on kitsede arvukus seitsme aasta tagusega võrreldes kõvasti suurenenud ja raportis on kirjas, et nende levikut tuleks pigem juba piirata. Ent ilveste populatsioon pole toidubaasi suurenemisest hoolimata suurenenud. Ilveste suremust mõjutavad ka looduses levivad haigused ja salaküttimine.
Loe edasi Päevalehest.
