Eelmisel nädalal, 17.-21. juulini toimus Lätis, Markulicis noortele mõeldud jahindus- ja looduslaager, kus osales ligi 50 Läti ja Eesti noort.
Viiepäevases laagris toimusid erinevad jahindusalased töötoad, võistlused ja loengud. Näiteks võisteldi laskmises, õpetati lõksupüüki, peibutamist, räägiti ka ulukite käitumisest, jahiturismist, jahikoertest, laskmisest jpm.
Eesti Jahimeeste Selts uuris noortelt jahindushuvilistelt laagri kohta lähemalt. Oma muljeid jagavad Marily (16), Kristin (14), Linda (15), Gregor (11) ja Ants (14).
Millal te esmalt jahinduse kokku puutusite?
Gregor (G): Olin kuskil 6-7-aastane, kui sain esimest korda isaga jahile kaasa minna.
Marily (M): Ma puutusin esmalt jahindusega kokku neli aastat tagasi (u 12-aastaselt), kui käisin isaga põdrajahil kaasas.
Ants (A): Käisin ka isaga koos varitsusjahil, kui oli kuskil 7-aastane.
Kristin (K): Võib öelda, et olin jahil kaasas juba turvahällis, aga viimaste aastatega on huvi selle ala vastu kasvanud.
Linda (L): Ma käisin ka juba paari aastaselt isaga jahil kaasas.
Kuidas tänavuse Läti jahindus- ja looduslaagriga rahul olete?
K: Esialgne info laagri kohta oli veidi eksitav ja läti keelt oli liiga palju selle laagri jooksul, muidu programm oli tore ja inimesed ka abivalmid. Vaba aega oli üsna vähe, mis oli mõnes mõttes hea, samas aga ka veidi halb (kõik nõustuvad). Igav aga kindlasti ei hakanud.
M: Tundus, et korraldajad ei mõelnud nii väga selle peale, et peale lätlaste oleme ka meie (eestlased) siin, kuna mitmed huvitavad loengud olid läti keeles. Samas õnneks paljud noored osalejad tõlkisid ka meile.
L: Tihe programm oli tõesti.
Mida peate laagri parimaks tegevuseks?
Kõik üheskoos: laskmine
Mida uut teada saite?
K: Lõksude kohta saime palju uut teada. Osasid jahirelvi polnud ka varem näinud ega nendega lasta saanud. Kõik saime erinevaid tüüpe relvi proovida. Samuti saime relvade ja laskmise kohta ka tehnilisest poolest rohkem teada.
M: Summuti kohta räägiti ka palju uut infot, aga Eestis on see keelatud.
G: Lõksude kohta saime teada, et sellel on mitu turvalukku, mis oli üllatuslik. Üks laagerdaja tahtis järele proovida ja oleks ise sinna peaaegu kinni jäänud.
Kas jahil saite ka käia?
K: Üks päev saime jah kohalike jahimeestega kaasa minna. Meid jaotatati gruppidesse ja varitsesime pukkides. Nägime kahte kitse ja kahte sokku, aga kuna me olime üsna halval positsioonil, siis ühtegi looma kätte ei saadud.
M: Hein oli seal nii kõrge, et ainult sarved olid paista, seega ei hakatud laskma.
Mis te veel põnevat teha saite?
M: Saime matkata, kanuuga sõita, ajujahi harjutusi teha jms.
Kuidas ajujaht käis?
K: Läksime metsa, meid jaotati laiali ja siis hakkasime kõndima kindlat rada pidi ja pidime teisele ette karjuma ja positsiooni määrama ning ühe teeni jõudma. Osad muidugi kadusid ära, aga leidsime lõpuks üles.
M: Selle kohta öeldi, et loomulik kadu.
Kuidas asukoht oli?
Kõik: rahulik, ilus loodus ümberringi, palju ruumi.
M: Kui vaba aega oleks rohkem olnud, siis oleks saanud palju muid tegevusi ka proovida. Nt seiklusparki minna trossiga laskma jms.
L: Esimene päev oli vist kõige tihedam, enamasti aga jõudsimegi kuskil 10st telki tagasi.
A: Minu arust oli just palju vaba aega ka. Oleks võinud rohkemgi tegevust olla.
Kas oleksite midagi veel õppida, kogeda tahtnud?
K: Koolitused ei läinud meil hästi, kuna me ei saanud läti keelest midagi aru, aga oleks tahtnud rohkem küll teada saada, eriti jahikoerte kohta. Nad küll kohati tõlkisid ümber, aga see jäi väheseks.
G: Ühe loengu ajal magasimegi lihtsalt kolm tundi, kuna me ei saanud midagi aru ja hakkas igav.
M: (naerab) Ega lätlastel selle vastu midagi ei olnud ka.
Läti laagrikorraldajate sõnul olid eestlased väga tublid, aktiivsed ja initsiatiivikad. Gregor paistis silma aktiivsusega, mängis jahisarve kohe avatseremoonial, aga ka igal hommikul laagerdajatele äratuseks. Kristin oli väga tubli laskur, kes tegi laagerdajate seas suurima skoori (79 punkti) jooksva ja seisva sea laskmise võistlusel.
Ka teised eestlased olid üsna täpsed laskurid ja kogusid erinevatel võistlustel palju punkte. Tegemist polnud aga siiski algaja õnnega, kuna kõik olid varem laskmist Eestis proovinud.
Laagrit ei saanud mööda saata ilma suuremate vahejutumitega. Nii said laagerdajad esimestel päevadel vihma ning üks Läti osaleja murdis oma käeluu.
Siiski tuli eestlastel kohale jõudes kohe kambavaim sisse ja kuigi esmalt arvati, et tegemist võib olla kohati ellujäämiskursustega, saadi väga hästi hakkama.
Lõputseremoonial said kõik osalejad ka muuhulgas sertifikaadi, kus oli kirjas hinded erinevate võistluste kohta. Eestlased kogusid võistlustel enamasti vaid kõrgeid punkte, mis on suurepärane tulemus ja näitab Eesti tugevat taset ning huvi jahinduse vastu.
