TEKST ja FOTOD JAANUS VAIKSOO
Kogu Eesti Jahimeeste Seltsi juubeliaasta on Haapsalu raekojas avatud Eesti ajaloomuuseumi ning sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa muuseumid koostatud näitus “100 jahipüssi ja Läänemaa meeste jahitrofeed”.
Eksponeeritud on 100 jahirelva 17. sajandist kuni 20. sajandi lõpuni. Näitusele on välja pandud ka Läänemaa jahimeeste parimad jahitrofeed. Relvanäituse kuraator Jaak Mäll Eesti ajaloomuuseumist jagas põhjalikke juhatusi, milliseid jahirelvi näitusekülastaja Haapsalus näha saab.
Ajaloomuuseumi ajalooliste jahirelvade kogu on väga põhjalik, väärtuslik ja haruldane. Eelkõige tänu sellele, et relvi on süstemaatiliselt kogutud alates 19. sajandi keskpaigast Eestimaa kubermangu provintsiaalmuuseumisse, mis oli ajaloomuuseumi eelkäija.
Esimeses vitriinis on väljas näituse kõige vanemad relvad, näiteks 18. sajandi esimesest poolest pärit perkussioonlukuga eestlaetavad hülgepüssid. Need olid vintraudsed ja pidasid hästi vastu. Juba Christian Kelch on oma kroonikas (1695) maininud, et kohalikud mehed on eriliselt osavad relvi meisterdama.
Tuntud relvameistrid
Läbi aegade on Eestis tegutsenud tuntud relvameistrid, kelle kätetööd saab samuti näitusel imetleda. 18. sajandi teisel poolel tegutses Tallinnas Georg Witt, kes on Rootsi ajast pärit vanadele raudadele ehitanud 150 aastat hiljem uue jahipüssi.
Kõige tuntumad eesti soost relvameistrid olid vennad Aleksander ja Rudolf Passup, kellel oli töökoda Tallinnas 20. sajandi alguses. Nende firmamärk oli optika ja nende valmistatud või kokkupandud relvad oli eksklusiivne kaup, mida tellisid peamiselt mõisnikud ja kõrged riigiametnikud. Relvaäri hääbus koos Eesti Vabariigi tulekuga, sest kadus elitaarsete relvade mõisnikest klientuur. Talumehed eelistasid odavat laiatarbekaupa. Passupite jahipüsse on näitusel väljas kaks.
Näitusel on ka kaks vitriini, mis võivad tunduda vanematele jahimeestele liiga tavalised, sest seal on põhiliselt Iževski ja Tuula relvatehaste lähimineviku toodang, mida leidub ilmselt veel praegugi väga paljudes relvakappides. Jaak Mälli sõnul on ta aga koostöös politsei- ja piirivalveametiga täiesti teadlikult valinud ajaloomuuseumi kogusse ka neid kõige harilikumaid relvi, sest elu on õpetanud, et näiteks saja aasta pärast võivad olla sellised jahipüssid juba suur haruldus, mida pole enam kusagilt naljalt leida.
Põnevat kraami on jahipüssinäitusel veel palju. Iga jahimees peab ikka oma silmaga kaema. Kel veel Haapsalus käimata, saab seda teha kuni detsembrini. Väärt elamus on kindlustatud.
Loe lähemalt ajakirja Eesti Jahimees neljandast numbrist, mis on saadaval Lehepunkti suurimate partnerite juures. Üksikuid numbreid võimalik osta ka Eesti Jahimeeste Seltsist.
