30. augustil külastasid Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ja Eesti Jahimehe peatoimetaja Jaanus Vaiksoo Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi (VTL) Tartus.
VTL-i poolt võtsid jahimehi vastu direktor Olev Peetsu, direktori asetäitja loomahaiguste alal Imbi Nurmoja ja peaspetsialist loomahaiguste alal Age Kärssin.
Kohtumise eesmärgiks oli tutvuda Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi igapäevatööga, sest just see on koht, kus tehakse kõigi ohtlike ulukihaiguste proove, nagu nt marutõbi, trihhinelloos, linnugripp, siberi katk, sigade Aafrika katk, tuberkuloos jne.
Laboril on kasutada 500 erinevat analüüsimeetodit ja valmisolek uurida pidevalt eriti ohtlikke ja ohtlikke loomataude, st olemas on vajalik diagnostika, inimesed ja seadmed. Kõlab elementaarselt, kuid töö, mis VTL-is tehakse, on tohutult mahukas, tehniliselt keeruline, väga suurt täpsust ning kompetentsi eeldav ning sajaprotsendiliselt ohutusnõudeid järgiv. Näiteks SAK-i epideemia algusest saadik on laboris uuritud 33 589 proovi, millest 3368 on olnud positiivsed. Euroopa Liidu toel on täiendatud laborit tipptehnoloogiaga ja nüüd teevad kõik proovid ära masinad. Ilma nende seadmeteta oleks olnud väga keeruline hakkama saada.
Jahimehed võivad olla kindlad, et proovide tegemisel pole kohta juhuslikkusel. Laborite erinevate osakondade tööd juhivad oma ala tippspetsialistid, kes osalevad ka rahvusvahelises teadustöös ja kellel on tihedad kontaktid suurte veterinaarlaboritega üle kogu Euroopa.
Direktor Olev Peetsu sõnul on neil kohustus kõiki tekkinud probleeme menetleda, tagada tuleb usaldusväärsus ja laborant ei tohi eksida. Ohtlik taud jääb labori kontrolli alla pikaks ajaks ka siis, kui haigusjuhte enam ei esine. Nii näiteks toimub marutõve järelekontroll, mille tarvis jahimehed rebaste ja kährikute päid ning verd koguvad.
Viroloogia-seroloogia osakonna juhataja Katrin Mähar selgitas, et kuigi Eesti on juba mitu aastat marutaudivaba, peab olema tähelepanelik, sest oht on endiselt olemas. Eriti ohtlik on illegaalsete lemmikloomade (koerte) toomine Venemaalt või laevaga näiteks Aafrikast.
Imbi Nurmoja andis põhjaliku ülevaate SAK-i praegusest seisust Eestis ja lepiti kokku, et kohtumised EJS-i ja VTL-i vahel jätkuvad ka lähitulevikus. Ajakirja veergudel tuleb põhjalikumalt juttu trihhinelloosist ja linnugripist.
Jahimeestele veel informatsiooniks, et seoses metssigade arvukuse järsu vähenemisega ei hakata tõenäoliselt sel jahihooajal nädalavahetustel maakondlikes vetametites proove vastu võtma ja laboris neid analüüsima. See on tingitud ressursi otstarbekast kasutamisest. Üle-eelmise aasta metssigade küttimismaht (ca 29 000) on vähenenud u 7000 sea küttimiseni sellel hooajal. Tartu labor võtab aga endiselt proove vastu seitse päeva nädalas ööpäevaringselt.
VTL-il on ka suur palve jahimeestele! Nimelt soovitakse, et SAK-i proovi kaaskirja üldandmete osas oleks väga selgelt välja kirjutatud jahipiirkonna nimi. See on väga oluline info, sest vastasel juhul on proovivõtukohta väga raske määratleda.
