26. oktoobril toimus Tallinnas EJS-i majas juhatuse korraline koosolek.
Pärast kuue sisulise punktiga päevakorra kinnitamist andis koosoleku juhataja Margus Puust sõna VTA loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhatajale Harles Kaupile.
Kaup rääkis SAKi olukorrast Eestis. SAK on olnud Eestis 3 aastat. Koosolekul osalejad said teada, kuidas on SAKi levikuga praegu ja mida plaanib VTA lähiajal. VTA on koostanud esmased miinimumnõuded kütitud metssigade esmakäitlemis kohtadele, mida soovitakse veel EJSga läbi arutada. Juhatuse liikmed esitasid hulga küsimusi.
Edasi jätkus koosolek teemal Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) kampaania veelinnu jahi osas. EOÜ algatas kampaania „Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud.“ Meedia tunneb selle vastu elavat huvi ja sellekohane info on leitav ka kodulehelt.
Tegevjuht Tõnis Korts käis koos nõuniku Kaarel Rohtiga 24. oktoobril Riigikogu Keskkonnakomisjoni istungil, kus samuti seda teemat käsitleti. Korts esitles juhatuse liikmetele Riigikogus esitatud ettekande, mille põhjal selgus, et selle aasta septembri lõpu seisuga on 2017. a. jahihooajal Eestit külastanud ca 600 linnujahi külalist. Samuti, et Eestis kütiti eelmisel aastal ca 12 000 veelindu ja Soomes kütitakse aastas ca 400 000- 600 000 veelindu. Toimus elav arutelu, mille käigus võtsid sõna kõik juhatuse liikmed.
EJS juhatus mõistab ornitoloogide petitsiooni, aga soovib selles väljapakutud lahendused ükshaaval ja põhjalikult läbi rääkida. Otsustati, et hakatakse koos huvigruppidega otsima toimivat lahendust, mis lähtuks Eesti jahinduse heast tavast ja arvestaks kõikide sihtgruppide huvidega. Juhatus taunis välismaiste jahikülaliste poolt netti jahipidamise detaile kujutavate fotode ja videolõikude paigutamist. Arutati juba 2013. aastal välja pakutud ideed, et jahiturism litsentseeritaks. Kuna selle teostamine on suhteliselt keeruline, siis see idee toetust ei leidnud. Küll aga arutati korraldaja vastutuse kehtestamist. Ei toetatud ka küttimismahtude kinnitamist, kuna kütitavad kodused on niigi marginaalsed. Samuti on seda juba eelnevatel aastatel katsetatud ja see pole tulemust andnud. EJSi juhatus taunis igasugust populismi, valeandmetega manipuleerimist ja viha õhutamist. Viimasel ajal on sellekohased ilmutised veebis sagenenud. Otsustati, et teemaga minnakse edasi ja osaletakse oma ettepanekutega vastavates ümarlaudades. Tehakse tihedat koostööd ka maaomanike esindusorganisatsioonidega.
Metskitse ja põdra jahitähtaegade muutmisest ja sellekohastest aruteludest andis ülevaate president Margus Puust. Teemat arutati jahimeeste ja maaomanike ümarlaual 19. oktoobril. Seal oli teemaks jahi korraldamine põdra ja metskitse jooksuajal. Ulukiseirajate andmetel näiteks viljastatakse Eestis 70% emapõtru ajavahemikus 15. september kuni 1. oktoober. Puust rääkis juhatuse liikmetele, millest räägiti ümarlaual ja missugune on Soome kogemus. Sellel jahitähtaegade teemal mingeid otsuseid ei tehtud ja seda käsitletakse edasi järgmisel kevadel.
Metskitse osas võttis sõna Priit Vahtramäe, kes oli valmistanud ette otsuse projekti metskitse küttimissoovitustest. Juhatus arutas seda ja võttis need ettepanekud metskitse jahi korraldamisest soovitustena vastu.
Need on järgmised:
- Sokujaht algab 1. juunil.
- 1. juuni-15. august kütitakse sokkudest noorloomi või kehva sarvekasvuga isendeid. Reeglina ei kütita medaliväärset trofeesokku enne 1. augustit. Medaliväärne trofeesokk kütitakse 1. augustist kuni sarvede heitmiseni. Kütitavate medaliväärsete trofeesokkude hulk tuleneb kehtestatud sokkude limiidist s.o. 10-15%.
- Kogu sokujahi hooaja vältel ei kütita noori ja tugevaid, ühtlase ja ilusa sarvekasvuga 6- haruga sokkusid s.o 3-5 aastaseid loomi.
- Kitse ja talle jaht algab 01.09.2016 ja kestab kuni 15.11.2016.
- Varitsus ja hiilimisjahil ei kütita kitse, kellel on kaks ja enam talle.
- Grupist kus on kits kahe või enama tallega jätame alles kitse koos tugevaima tallega.
Järgmine päevakorra punkt oli hundijahi korraldamine. Sellel teemal kõneles tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe, kes kuulub riiklikusse suurkiskjate komisjoni. Tema sõnul on kinnitatud hundijahi 1. küttimismaht. Materjali leiab SIIT.
Kuidas korraldada hundijahti nii, et ei toimuks üleküttimist? Keskkonnaamet on teada andnud, et tema ei korralda enam koordineerimist. Koordineerimine käib usaldusisikute kaudu. Alates 2018. a. korraldatakse huntide ohjamist läbi ohjamisalade. Need alad ei kattu maakonna piiridega vaid on karjapõhised. Põhjus ohjamisalade sisseviimiseks on järgmine:
Enamus loodusmaastikest, mis on hundile eelistatud elupaigad, asuvad maakondade piiriäärsetel aladel. Seetõttu jääb keskeltläbi 90% Mandri-Eesti hundikarjade territooriumitest kahe või enama maakonna piiridesse, samas võib ühe maakonnaga olla suuremal või vähemal määral seotud mitu erinevat maastikuliselt isoleeritud hundikarja. Seetõttu ei ole hundi ohjamise maakonnapõhine korraldus efektiivne ei kahjustuste vähendamise ega ka hundi soovitud arvukuse ja levikupildi tagamiseks.
Hundi kaitset ja ohjamist, sh limiitide jaotamist, hakatakse korraldama mitte administratiivseid, vaid maastikulise sidususe alusel moodustatud ohjamisalade piire arvestades, võttes aluseks tehtud eeluuringute tulemusi ning hundi seirest ja telemeetrilistest uuringutest saadud teavet.
Järgmine teema oli jahindusliku uurimistöö võimalik tellimine. Juhatuse liikmed Jaanus Põldmaa, Priit Vahtramäe, tegevjuht Tõnis Korts ja tegevjuhi abi Kaarel Roht kohtusid eelnevalt Tartus teadlastega, kus valmisid ettepanekud osaleda metskitse loendustes ja uurida sotsioloogi abil võimaliku salaküttimise osa Eestis. Metskitse loenduses osalemist on eelnevalt arutatud ja sellekohane positiivne otsus tehtud. Arutati projekti võimalikku läbiviimist ja otsustati, et projektide ideid võiks olla rohkem, et oleks rohkem valikuid. Juhatus selle üksikprojekti kinnitamist ei toetanud küll aga toetas seda, et ette valmistatakse rohkem projektide ideid, mille hulgast saaks võimalikke projekte valida.
Jahirahu 2017 ja 2018 väljakuulutamine teemal esinesid tegevjuht Tõnis Korts ja juhatuse liige Võrumaalt Mati Kivistik. Sel aastal toimub jahirahu väljakuulutamine koostöös Jõgevamaa jahimeestega, mille eesotsas on Mati Kepp. See toimub Kuremaa mõisas 15. detsembri õhtul ja sellele jätkub pidulik koosviibimine. Kõigil soovijatel on võimalus osaleda ja sellekohane info on varsti saadaval kodulehel.
Jahirahu 2018. väljakuulutamine toimub Võrumaal ja info selle kohta antakse liikmetele edaspidi.
Järgmise koosoleku ajaks määrati 23. november ja see toimub Tallinnas EJSis.
