7. detsembri seisuga on Eesti Jahimeeste Seltsi andmetel kütitud Eestis 7 šaakalit ning üks isend autoavariis hukkunud. Samuti on uluki tekitatud kahjud jätkuvalt suured.
„Šaakal on rannikuäärsetel aladel aina enam kanda kinnitanud, mistõttu on neid tänavu just sealsetel aladel kütitud,“ selgitas EJSi tegevjuht Tõnis Korts. „Šaakalid on muutunud üsna julgeks ja nad põhjustanud järjest suuremaid kahjusid nii lamba- kui loomakasvatajatele“, lisas ta.
Seni on jahimehed küttinud 5 šaakalit Läänemaal ning 2 isendit Pärnumaal. Pärnumaal on tänavu šaakalit kütitud Jäärumetsa ja Varbla jahiseltsi maadelt. Lisaks on teadaolevalt Pärnumaal auto alla jäänud üks šaakal. Läänemaal on kütitud 3 šaakalit Haapsalu ja 2 Massu jahiseltsi maadel.
„Šaakal on nutikas loom ja jaht temale nõuab palju rohkem tähelepanu, pühendumust ja oskusi“, ütles Läänemaa Jahindusklubi Haapsalu jahiseltsi esimees Arvo Kuslap. „Valdavalt kütitakse šaakalit varitsus- ja ajujahina, aga tulemusi on andnud ka peibutusjaht“, kommenteeris Kuslap. „Jahiseltsi maadel kütitud isendid olid suured, ligikaudu 14 kg kaaluvad loomad“, selgitas ta ja lisas, et „põdrajahi lõppedes saame rohkem pühenduda ka šaakalijahile“.
Samuti kajastas Eesti rahvusringhääling oktoobris seda, kuidas šaakalid laastavad Läänemaal üha enam lambakarju ning kahjud on ametlikust statistikast mitu korda suuremad. Lambakasvataja Valdi Kruusmäe sõnul on tänavu olukord eriti hulluks muutunud. „Eelnevad aastad on nagu natukene olnud see kahju, aga see aasta on läinud ikka massiliseks, noori lambaid on üle kahesaja kadunud,” rääkis Kruusmäe toona.
Tänavu algas šaakalijaht jahieeskirja muudatuse tõttu kaks kuud varem ehk 1. septembrist ja kestab jahihooaja lõpuni ehk 28. veebruarini. Möödunud jahihooajal kütiti 32 šaakalit.
Šaakal on Euroopa Liidu loodusdirektiivi V lisa kaitsealuste liikide hulgas (koos kopra, metsnugise, tuhkru ja valgejänesega), kellele võib jahti pidada tingimusel, et see ei sea ohtu asurkonna soodsat seisundit. Viimane eeldab asurkonna seisundi jälgimist ehk seiret.
