Teadlased leidsid alternatiivid Rail Balticu tarastamisele

Teadlased leidsid alternatiivid Rail Balticu tarastamisele

1955
Foto: Flickr

Ligi kolmandik Rail Balticu trassist on võimalik rajada ilma piirdeaedadeta, tagades endiselt ohutuse inimestele ja raudteeliiklusele, selgus äsja valminud uuringust.

Kaasaegsed hoiatusmehhanismid hoiavad loomad raudteelt eemal ning suurulukite asurkondasid ei killustata kardetud määral, vahendab ERR.

Eesti ja Euroopa ühendamiseks kavandatavast Rail Baltic raudteest on Eestis 215 kilomeetrit. Sellest suur osa läbib metsaalasid ja teisi vabalt elavate liikide elupaikasid. Raudteeehituse eelprojekti kohaselt on Rail Baltic trass kavas kogu ulatuses piirata ohutuse tagamiseks aedadega, samas kui täies ulatuses aedadega piiramine mõjutaks märkimisväärselt metsloomade asurkondi ja elurikkust. Tänaseks on maailmas välja töötatud alternatiivid ulukitõkke aedadele ja just neid alternatiive kirjeldas ja hindas täna kinnitatud ja avaldatud raport: “Rail Baltic samatasandiliste ulukiläbipääsude tehniline teostatavus”

“Uuringu eesmärk oli leida seni planeeritust paremad lahendused Rail Baltic raudteel ulukipopulatsioonide sidususe tagamiseks, mis samas ei tooks kaasa täiendavat riski inimeludele ning ei oleks väga kallis,” selgitas OÜ Rewild juhtspetsialist ja Tartu ülikooli zooloog, Jaanus Remm.

Metsloomade raudteele pääsemise ja rongidega kokkupõrgete vältimiseks on laialt kasutatud meetmeks piirdeaiad. Kui aiad on planeeritud ja rajatud tehniliselt hästi, siis on loomade raudteele pääs märkimisväärselt piiratud. Paraku kaasneb aedadega populatsioonide killustumise oht, mille tagajärjeks on elurikkuse ning loodusressursside (nt jahiloomade ja loodusturismi sihtliikide) vähenemine. Seega on oluline tagada loomade läbipääsud, mis täies ulatuses aedadega piiratud raudtee puhul on eritasandilised: alt- või ülepääsud, lihtsamalt öeldes tunnelid või sillad.

Olulised tulemused:

  • Rail Balticu puhul on aiakatkestuste stsenaariumiga edasi töötamine perspektiivne juhul, kui aiakatkestused asuvad asulatest eemal ja raudtee taristu varustatakse rongi möödumise ajaks aktiveeritava loomi hoiatava süsteemiga.
  • Uuring tõi kavandataval trassil välja võimalike aiakatkestuste kohtadena 30 lõiku, mis maksimaalses ulatuses realiseerudes moodustaks kokku 77 km. Ulukitele hästi läbitavate aiakatkestuste rajamisel on võimalik loobuda kuni 16 seni planeeritud ökodukti ja ühe altpääsu rajamisest ning ehitada madalamana kolm silda ja nendega seotud raudteetamm.
  • Aiakatkestuste kohtades on loomaõnnetuste vältimise perspektiivseks lahenduseks loomahoiatussüsteemid, mis aktiveeruvad ainult rongi lähenedes (st reaalse ohu olukorras) ning peletavad loomad enne rongi saabumist raudeelt ja selle vahetust lähedusest, samas kui rongiliikluse puudumisel saavad loomad raudteed ületada vabalt. Hetkel on raudteele sobiva hoiatussüsteemi valmislahendus olemas vaid ühel Poola firmal (UOZ-1), alternatiivsed tooted on katsetamisel.
  • Uuringu käigus koostati katseprogramm, mis annab juhised loomahoiatussüsteemi ja sellega kaasnevate teiste lahenduste (aiaotste tõkked, ulukiaiad jms) katsetamiseks Eesti tingimustes.

Loe edasi ERRist.

JAGA