Kütt metsa lummuses

Kütt metsa lummuses

2235
EJSi juhatuse liige Raul Vahter (paremalt teine).

Kui Simunast pärit metsa-, põllu- ja jahimees Raul Vahter metsa läheb, näeb ta koolitatud silm kohe, millised rohelised hiiglased oleks paras realiseerida.

Et puu oma väärtust ei kaotaks ning saaks uued puulapsed asemele istutada. “Eks me kõik tahame ju puidust mööblit ja maja,” märkis ta Virumaa Teatajale.

Kogenud kütina tunneb Vahter isegi õhukese lumekihi alt, kus asjatundmatu silm näeb vaid suvalisi lohke ja mügarikke, ära ulukite jälgi. “Näe, siin on siga käinud,” osutas nii Luual kui ka Eesti põllumajandusülikoolis metsandust õppinud mees ühel söödaplatsil künklikule maastikule. “Vaata, siit on metskits tulnud. Miski pole talle meeldinud ja ta on jooksu pistnud, siin peaaegu küljeli käinud,” teadis ta jäljereale pilku heites.

Raul Vahter on üks kolmest kohalikust mehest, kes lõi 1997. aastal metsa kasvatamisega tegeleva ettevõtte Artiston OÜ. Metsanduse, põllunduse ning jahindusega tegelevaid ettevõtteid, millega Vahter end sidunud, on tänaseks kümmekond.

Nagu metsamees ei tõmba ajaviiteks saagi käima, ei küti ka jahimehed ulukeid nalja pärast. Kuna inimasustus on aastasadade jooksul järjest laienenud ning metsloomade elupaiku välja tõrjunud, on vaja tagada, et ulukid põldudele ja metsadele liiga suurt kahju ei tekitaks.

“Inimene ei soovi loomi maanteele ega raudteele ning parema meelega ei sooviks neid ka linnades näha. Suuri ulukeid vähemalt. Selline see lugu on,” kõneles Vahter. “Sellist asja nähes peaksime juba reageerima,” osutas Vahter kop­ratammile. Kobrastel on Simuna jahipiirkonnas vabalt tegutsemiseks ruumi küll. Kui nad RMK kuivenduskraavides võimu hakkavad haarama, tuleb nad sealt eemale peletada. Hambapastareklaamist tuntud tegelasest saab valmistada nii suppi, sülti, praadi kui ka suitsuvorsti.

Jahipidamise üks peamisi eesmärke ongi ulukites inimpelgust tekitada. Kui hoovi peale sattunud metskits tundub üsnagi nummi nähtus, siis küla vahel patseerivad hundid ja karud ei ole seda mitte.

Rohkem kui kümme aastat tagasi oli Simuna piirkond hädas huntidega. Hallivatimehed jalutasid pimedal ajal küla vahel ning kümned ja kümned ketikoerad langesid võsavillemite saagiks. Siis vaatasid inimesed jahimeestele otsa ja küsisid, mis te mehed endast arvate. Tookordne huntide anarhia sai alguse veel kümmekond aastat varasemast ajast.

Loe edasi Virumaa Teatajast.