Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on üks Euroopa Liidu kesksemaid poliitikaid, mis mõjutab otseselt ka Eesti põllumeeste käekäiku.
Erinevalt muudest sektoritest, mille kulud kaetakse liikmesriikide riiklikest eelarvetest (näiteks haridus, tervishoid, kaitsepoliitika, transport ja sotsiaalkindlustus), langetatakse põllumajanduspoliitika kulutuste puhul otsused ühenduse tasandil ning selleks eraldatakse vajalik eelarve. Järgmiste kuude jooksul hoiavad Maablogi postitused põllumajanduspoliitika huvilisi kursis, millised on ministrite ÜPP-teemaliste arutelude tulemused ja ühise põllumajanduspoliitika tulevikuväljavaated, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.
Ühine põllumajanduspoliitika puudutab lisaks põllumehele ka mitut muud sektorit (sh jahindust) ning tegelikult kogu ühiskonda laiemalt. Euroopa Liidus on põllumajandussektoris hõivatud 22 miljonit inimest ja kui lisada ka toidutarneahela järgmine lüli, toiduainetööstus, annab toidutootmine kokku tööd 44 miljonile inimesele. Põllumajanduse hallata on ligikaudu pool Euroopa Liidu pindalast ning lisaks varustab see pea 500 miljonit EL-i tarbijat ohutu ja kvaliteetse toiduga. See pole veel kõik – lisaks suudab EL-i põllumajandus toiduga varustada ka ülejäänud maailma mahus, mis teeb EL-ist maailma suurima toiduainete eksportööri.
Loe lähemalt Maablogist.
