Endiselt hoiab jahimeeste meeli ärevil aastast aastasse korduv küsimus, kui palju meil ikkagi hunte on – keskkonnaagentuur väidab üht, jahimehed teist. EJS soovib seetõttu liikmetelt täiendavaid hundiloenduse andmeid.
Hetkel on ilm hundi loendamiseks soodne, tekkinud on püsiv lumekate. Eesti Jahimeeste Selts pöördus oma liikmete poole üleskutsega lugeda oma territooriumil asuvate huntide arv nii täpselt kui võimalik.
Järvamaa jahimehed on keskkonnaagentuuri kogutud hundiloenduse andmetes üllatunud, kuna see erines oluliselt jahimeeste omast. „Ma olen loendustulemustest šokeeritud, suure tõenäosusega võib eeldada, et arvestades praeguseid lumeolusid ei saanud kõik hundid loendatud,“ ütles üks Järvamaa jahimees.
Järvamaa jahimeeste arvates on sellise olukorra (loenduse ebakõlade tekke) tagajärg katastroofiline. „Uluksõralised (sh peamiselt metskitsed) hävitatakse huntide poolt kiiresti, sest toidukogust mida kari vajab on suur,“ selgitas jahimees. Selline olukord võib jahimeeste hinnangul soodustada ulukite liikumist asustusaladele. „Tundub, et me oleme Läänemaa ühe inimeste poolt enamkasutatava ala muutnud nn suurkiskjate poliitikaga inimestele ohtlikuks,“ lisas jahimees.
Viimastel päevadel on sagenenud juhtumid, kus hundid sõna otseses mõttes luusivad taluõuedel. Jahimehed on mures, et sellega hävitatakse põhjendamatult jahindust kui maarahva elu üht olulist osa ning inimesed peavad seetõttu elama hirmus kuni ulukid lemmikloomi murravad või karjakasvatajatele kahjusid toodavad.
Meie kõigi eesmärk selguse majja saada selles osas palju on hunte ja palju neid tegelikult peaks olema. Hunt on meie looduse osa ja peab selleks ka jääma. Iseasi on, palju neid peab või võiks olla. Pidevad vaidlused ei aita asjale palju kaasa. Pigem on progressile kasuks tulnud see, kui tehakse konstruktiivselt koostööd. See on ka EJSi soov.
Palume kõikide jahimeeste kaasabi selle keerulise loendamise ülesande täitmisel!
