Eesti vabariigi sajandal sünnipäeval kulmineerub aastatepikkune arutelu: millisest loomast saab Eesti rahvusloom. Eestvedajad on lubanud, et pidulik väljakuulutamine leiab aset kevadel.
Eestil on mitmeid looduslikke sümboleid: rahvuslind suitsupääsuke, rahvuslill rukkilill, rahvuspuu tamm, rahvuskivi paas. On ka rahvuskala räim ja tänavu valiti koguni rahvusliblikas, kelleks rahvahääletusel sai pääsusaba. Aga mida ei ole, on rahvusloom. Ja ometi on selle valimisest juba aastaid tagasi juttu olnud. Aastal 2013, mil valiti Eestile esimest korda aasta looma, käidi välja ka mõte rahvusloomast, kirjutab Delfi.
“Keskkonnaorganisatsioonid ja terioloogia selts seda asja vedasid ja meile teada olevalt ei ole seda mõtet veel maha maetud,” öeldi Fortele keskkonnaministeeriumist küsimuse peale, mis sellest ideest saanud on.
“Viis aastat tagasi hakati teemaga tegelema, mõte alguses oligi, et valime rahvuslooma, aga siis otsustati iga aasta looma tutvustada,” rääkis teema pikaaegne eestvedaja Jaan Riis Eesti looduskaitse seltsist. “Nüüd on küsimus selles, kuidas edasi minna. Juubeliaastal võiks ka looma ära valida,” ütles ta.
Ja tõepoolest, kevadel on plaanis rahvusloom välja kuulutada, kinnitas Peep Männil Eesti terioloogia seltsist. Ta sõnas, et veel on liiga vara avaldada, kes selleks saab, kuid mainis nii palju, et tulevane rahvusloom on metsaelanik.
Kui aastaid tagasi rahvusloomast kirjutati, olid kandidaatideks näiteks hunt, karu, põder, ilves – kõik meie metsade põlisasukad.
Loe edasi Delfist.
