Keskkonnaamet korraldab esmaspäeval Soomaa rahvuspargi Tõramaa keskuses ümarlaua, et arutada võimalikke lahendusi rahvuspargi piiranguvööndi metsaraietega seotud küsimustele.
Kohtumise eesmärgiks on kaardistada kohalike elanike ja huvigruppide ootused, arutada võimalust luua Soomaa metsade majandamise hea tava ning selgitada, kuidas Keskkonnaamet lähtub raie lubamisel või mittelubamisel kehtivast seadusandlusest.
„Viimasel ajal on üha sagedamini pahandatud Keskkonnaametiga, miks lubame raieid kaitsealadel. Leviv arvamus, et kaitsealal ei tohi üldse raiet teha, on vale. Kaitsealade piiranguvööndites on tegelikult majandustegevus ja ka raie lubatud vastavalt metsaseadusele ja kaitsekorrale. Sihtkaitsevöönd ja loodusreservaat on need kohad, kus kaitsealustel objektidel ei tohi metsa majandada,“ selgitas Kaili Viilma, Keskkonnaameti Lõuna regiooni looduskaitse juhtivspetsialist.
Konkreetne raiemaht sõltub metsaomaniku soovist oma metsa kasutada ja seadustest tulenevatest piirangutest. Eesti kaitsealad jagunevad laias laastus kahte erinevasse vööndisse: range kaitsekorraga reservaatides ja sihtkaitsevööndites on majandustegevus keelatud, seevastu piiranguvööndis on metsa majandamine teatud tingimustel lubatud.
Looduskaitseseadus lubab reguleerida piiranguvööndis ainult uuendusraieid, peamiselt langi suuruste või raieviiside piiramisega. Hooldusraied toimuvad kõigis piiranguvööndites metsaseaduse ja selle alamaktide alusel. Kui Keskkonnaametil puudub õiguslik alus raiest keelduda, siis tuleb seda lubada. Küll aga saab teatud juhtudel raiele lisatingimusi seada ja alati saab anda ka soovitusi.
„Loodame, et esmaspäevase arutelu tulemusena lepime kokku konkreetsed sammud tulevikuks ja hea metsanduse tava põhimõtted. Selleks peavad aga kogukonna liikmed, sh metsaomanikud, jõudma kokkuleppele, kas ja kuidas nad oma kodumetsi soovivad majandada. Igal kaitsealal on oma kaitsekord ehk Vabariigi Valitsuse määrusega jõustatud kaitse-eeskiri, mis võtab arvesse konkreetse koha eripärasid ja kogukonna soove. Sisuliselt on see ühiskondlik kokkulepe inimlike soovide ja keskkonnakaitseliste vajaduste vahel, “ lausus Kaili Viilma.
Lisaks õigusaktiga kehtestatud reeglitele on kogukondadel alati võimalus täiendavaid kokkuleppeid sõlmida, mida hea tahtena vabatahtlikult järgida ja mida ka ametnikud saavad kooskõlastuste andmisel soovitada.
Heaks näiteks on Karula rahvuspark, kus kohalik kogukond koostöös Keskkonnaametiga on lisaks piiranguvööndi metsade rangele kaitsekorrale juba koostanud analoogse metsa majandamise hea tava, mida Keskkonnaamet soovitab kasutada nii RMK-l kui ka kõigil sealsetel erametsaomanikel. Näiteks soovitatakse säilitada Karula raietel suuri kadakaid, remmelgaid, pihlakaid, toomingaid ja sarapuid, samuti õõnsuste, suurte okste, põlemisjälgede ja pesadega puid, et ka piiranguvööndi metsade majandamine toetaks sealset elurikkust.
