Pühapäeva varahommikul kella poole seitsme ajal avastas Seljametsa küla Juhaselja talu peremees Enn verejälgi pidi minnes, et tema Saksa lambakoer on üsna maja lähedal maha murtud ja eemale põllule tassitud.
Juhtunut uurimas käinud keskkonnaagentuuri ulukiseire spetsialist Markko Kübarsepp sõnas Pärnu Postimehele, et ainuke viis koeri murdvast võsavillemist lahti saada on küttimise eriluba.
Enn, kes oma perenime lehes avaldada ei soovinud, rääkis, et otsis eelmisel õhtul koera maja ümbrusest kella 22ni ja oli öösel üheni üleval lootuses, et lemmik tuleb koju.
Hommikul, kui valgeks läks, asus peremees uuesti otsima. „Maja nurgast 25 meetri kaugusel on vere jäljed. Korjus oli jäetud majast 100 meetri kaugusele,” lausus omanik. Korjus oli tema sõnutsi seest tühjaks söödud.
Tavapäraselt lasi pere oma neljajalgse sõbra tuppa kella 21 ajal. „Ta oli kodulembene, pole kunagi hoovist ära läinud,” kinnitas Enn.
Mäletamise järgi kuulis Enn koera haukumist viimati kella 19 ajal. Sellepärast arvab ta, et murdmine võis jääda kella 19 ja 21 vahele.
Üleeile ennelõunal kohapeal käinud Tori-Sindi jahiseltsi vanem Jaan Kägu kinnitab, et murdmisel on hundi käekiri, kuigi selgeid võsavillemi jälgi ta kohapeal ei näinud, kuna lund napib. “Ei saa olla keegi muu kui hunt,” hindas ta.
Kägu arvates on kõnealune murdja üksik võsavillem, kes ei ole täie mõistuse juures, et inimeste lähedale tikub. Terve hunt kardab inimest. “Mõni inimene läheb lolliks ja viiakse Seewaldisse, hundiga võib sama juhtuda,” võrdles ta. Esimesi verepritsmeid nägi Kägu juba 15 meetri kaugusel majast.
Jahimees sõnas, et koera murdnud hunt on tõenäoliselt noor paariliseta isend ja tänavu tal pesakonda ei tule.
Kägu hoiatas, et kui hunt inimest ei karda, peavad inimesed sutt pelgama. Seetõttu tuleks sealkandis koerad ja lapsed ettevaatuse mõttes enne hämarat tuppa kutsuda.
Erakorralise jahiloa väljaandmise üle pole hundiuurija meelest tarvis pikalt arutada, luba tuleb eraldada, sest see on ainus moodus koeri söövast hundist vabaneda. Mõningatel juhtudel lakkavad murdmised ise, aga seda on raske ennustada. “Kui avaneb võimalus looma küttimiseks, siis on luba olemas,” selgitas Kübarsepp.
Loe edasi Pärnu Postimehest.
