19. märtsil toimus Veterinaar- ja toiduametis (VTA) riikliku tauditõrje komisjoni (RTTK) istung.
Komisjoni töös osalesid lisaks Maaeluministeeriumile ja VTAle, Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, Päästeameti jt institutsioonide esindajad. EJS esindajad komisjonis olid president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts.
Istungi avas VTA peadirektor Indrek Halliste, kes tutvustas päevakorda ja tegi ülevaate VTA tegemistest ning muudatustest võrreldes eelmise perioodiga.
Ülevaate sigade Aafrika katku olukorrast Eestis, teostatud tegevustest bioohutusnõuete täitmise üle, ulukite esmakäitlemise kohtade olukorrast Eestis ja uute esmakäitlemise kohtade väljaehitamise vajalikkusest ja võimaluste leidmisest selleks rääkis Harles Kaup VTA loomatervishoiu osakonna juhataja.
Sigade Aafrika katku uuringute kokkuvõtte 2017 ja 2018 (jaanuar-veebruar) tegi VTA nõunik Maarja Kristjan.
Imbi Nurmoja Veterinaar- ja toidulaboratooriumi juhataja asetäitja loomahaiguste alal tegi ülevaate SAK arengutest arengutest Eestis.
Ta võttis oma jutu kokku sõnumitega:
- Kütitud loomade liha, kes on ainult antikeha (SAK) positiivsed, tuleb kindlasti utiliseerida
- Ellujääjad (ainult SAK positiivsed loomad) suurendavad viiruse varjatud ringlust looduses ega lase taudil hääbuda!
- Surnud metssigadest teavitamine ning neilt proovide kogumine on jätkuvalt ülioluline
- SAK viiruse esinemine metssigade populatsioonis on peamine riskitegur kodusigade nakatumiseks
- Kuidas viirus keskkonnas säilib ning miks toimuvad uued haiguspuhangud pika vaheaja järel ei ole lõpuni selge
Ülevaate registreeritud lisasöötmiskohtade kontrollide tulemustest, sh avastatud rikkumistest ja kokkuvõte esimese aasta bioohutusalase järelevalve korraldamisest KKI poolt jahinduses tegi KKI jahinduse peainspektor Liivi Blumer. Tema sõnul võib üldiselt olukorraga rahule jääda kuid teatud rikkumisi siin- seal oli. Kontrollreidid jätkuvad ka sellel aastal.
Metssigade küttimisest ja küttimisstruktuurist 2017/2018 jahindusaastal tegi ülevaate KeA peadirektor Andres Onemar. Ta kiitis jahimehi selle eest, et eelmise jahihooaja kehtestatud kohustuslik küttimismaht täideti.
KeA andmed näitavad, et SAKi tõttu oli suurem 2017. aastal metssigade suremus Eesti rannikumaakondades ning Rapla ja Saaremaal. Kuna katkualadel on populatsiooni vanuseline struktuur rikutud, siis KeA peadirektoril ei ole plaanis jooksval jahiaastal kohustuslikku küttimisstruktuuri kehtestada. KeA registreeritud söödakohtades lubatakse endises mahus metssigade peibutussöötmine ja seda seni kehtinud tingimustel. KeA peadirektor pidas oluliseks jätkata igakuist küttimisandmete kogumist.
Selleks, et paremini hinnata metssigade juurdekasvu on vajalik sellest jahihooajast alates koguda metssigade täiendavaid vaatlusandmeid lisaks sügisperioodile ka kevadperioodil veebruaris- märtsis.
Vastav nõue lisatakse 2018. aasta SAKi käskkirja.
Vastavalt RTTK poolt vastu võetud otsusele on vaja viia metssigade asustustihedus käesoleva jahiaasta lõpuks tihedusele 1 isend 1000 ha kohta. See tihedus on arvestatud jahiaasta lõpuks ehk siis enne emiste poegimist.
Lisaks SAKile räägiti ka valmisolekust ja ettevalmistustest suuremateks taudipuhanguteks teistel loomaliikidel. Samuti oli teemaksu uute matmispaikade leidmise ja ettevalmistamise vajadus.
EJS esindajad selgitasid, et mida vähem on metssigu, seda raskem on isendeid kätte saada ja seda suurem on kulu ühe isendi tabamiseks. Jahimeestel on olnud raske aasta ja panustatud on tublisti.
Tauditõrje komisjon hindas jahimeeste tööd SAKi tõrjumisel kõrgelt.
