Bioohutuse nõuete karmistamine jahimeestele metssigade küttimisel annab tagasilöögi Aafrika seakatkust jagusaamisel, hoiatab keskkonnaminister Siim Kiisler.
Kui praegu puhastavad oma riided ja vahendid vaid need jahimehed, kes kütitud metsseaga otseselt kokku puutuvad, siis maaeluministeerium soovib Aafrika katku tõrje-eeskirja täiendada nõudega, mille kohaselt peab metsseajahist osavõttev isik puhastama, pesema ja desinfitseerima oma riided, jalanõud, auto ning töövahendid iga kord pärast jahti ja kütitud metssealt proovide võtmist, kirjutab Saarte Hääl.
Minister Siim Kiisleri hinnangul ei ole desinfitseerimise kohustuse kehtestamine ka neile jahimeestele, kes pole jahil metsseaga kokku puutunud, eesmärgipärane. Selle loogika järgi tuleks desinfitseerimise kohustus kehtestada ka metsatöölistele, marjulistele ja seenelistele, sest ka nemad võivad juhuslikult kokku puutuda SAKi nakkuskoldega.
Keskkonnaminister peab mõistlikuks pesta ja desinfitseerida vaid neid esemeid ja vahendeid, mis on kütitud metssea käitlemisel vahetult kokku puutunud selle kehavedelikega.
Kiisler viitas, et desinfitseerimise nõude täitmine on üsna kulukas ja aeganõudev. Kõige kallim ja aeganõudvam on sõiduki puhastamine desoainega. Kulukad ja mittekohased bioohutuse meetmed muudavad küttimise keerukamaks ja kahandavad seeläbi küttimise intensiivsust. Et seakatk ei muutuks endeemseks, on aga äärmiselt oluline hoida metssigade arvukus eelolevatel aastatel võimalikult madalal tasemel. Seetõttu peaks riik Kiisleri sõnul jahipidamist igati soodustama, mitte aga kehtestama täiendavaid piiranguid, mis võiksid selle eesmärgi täitmist takistada. Ka ei ole eelnõu seletuskirjas Kiisleri hinnangul piisavalt analüüsitud plaanitava nõude vastavust eesmärgile ja seda, milliseid kulusid võib see jahimehele kaasa tuua.
Loe lähemalt Saarte Häälest.
