Tuhanded Eesti jahimehed kogunevad sel nädalavahetusel Pärnumaale oma iga-aastasele meelelahutuslikule ja harivale kokkutulekule.
Mingil põhjusel paisub eri maakondade jäägreid omavahel ühendav kokkutulek aasta-aastalt aina suuremaks, tuues tänavu kokku üle 6000 osaleja, vahendab Maaleht.
Eesti ühe elujõulisema huvialaühenduse Eesti Jahimeeste Liidu tegevjuht Tõnis Korts räägib, et 38. kokkutulek on esimest korda rahvusvaheline, kuna vaat et festivalimõõtu sündmusega tahavad tutvuda ka mitu välisdelegatsiooni. Nimelt polevatki teistes riikides samalaadseid jahimeeste mitmepäevaseid kooskäimisi.
Millest see tuleb, et teie kokkutulek aasta-aastalt üha suuremaks paisub?
Me ise ka imestame, kuidas kõik on läinud. Jahimeeste selts on 1967. aastast püsinud ja eks põhjus on selles, et ta ei ole poliitiline, ta on lihtsalt huvialaühendus või tsunft. Aasta pärast seltsi loomist leiti, et suvine kokkutulek oleks asjakohane. Sellest ajast on ta kolmel sambal seisnud – meelelahutus, sportlik mõõduvõtmine ja erialane pool.
50 aastat on sisu suhteliselt sama püsinud. Üksvahe tahtsime meelelahutuse osa suurendada ja koolituse osa vähendada ning tekkis vastuseis. Nagu vanasõna ütleb, ära töötavat asja torgi.
Siiamaani on ta nii olnud ja on näha, et järjest populaarsemaks saab. Varasematel aegadel olid jahimehed maskuliinne seltskond, aga täna tuleb peresse ka naiskütte ja eks ka organisatsioonikultuur ning väärtused kohanevad vastavalt sellele.
Mida teie kokkutulekul sel korral uut on?
Oleme esmakordselt rahvusvaheline, meil on palju välisdelegatsioone. Aga meil ka on, mida näidata. Näitame Eesti kogemust, et kuidas saab jahimeeste pere ja sõprade aega professionaalselt sisustada.
Paljudes riikides on koostöö kadunud, aga meie väärtus on vahetu kontakt, me suhtleme üksteisega. Kui organisatsioon on kinnine, siis on oht, et ta settib. Meie oleme võrgustumise ja infovahetuse poolt ning see on ka meie sõnum väliskülalistele. See on meie kogemus, mis hästi töötab.
Kutsusime ka Euroopa jahindusorganisatsiooni FACE esindaja, lisaks tuleb Soomes aukartustäratav delegatsioon, lisaks ka hulk tšehhe, valgevenelasi ja lätlaseid.
Millised on kokkutuleku kõige erilisemad sündmused?
Asi kui tervik. Ta on ikka nii olnud. Esimene päev on saabumine ja sotsialiseerumine, teine on sündmuseid täis päev ja pühapäeval on hommikukontsert Orelipoisilt, autasustamine ja mõned võistluse lõpualad nagu uluki peibutamine. Kui tulla üheks päevaks kokku, ei teki seda erilist tunnet.
Kes aga ainult üheks päevaks tuleb, siis selleks on laupäev õige päev. Saab vaadata mererannas hurtade võidujooksu, mis toimub ka esmakordselt. Jahinduse juurde käivad ikka koerad. Nemadki rõõmustavad kokkusaamise üle ja mängivad omavahel.
Loe lähemalt Maalehest.
