Keskkonnaameti eriloaga kütiti esimene karu

Keskkonnaameti eriloaga kütiti esimene karu

3749
Karu. Foto: KAUR (pilt on illustratiivne)

Lääne-Virumaal Haljala jahtkonnas kütiti 11. juulil kahjustuskohas isakaru. Nuhtlusisendi küttimise aluseks oli Keskkonnaameti poolt päev enne väljastatud eriluba.

„Kütitud karu puhul ei olnud mitte ainult oluline see, et ta mitme nädala jooksul talupidajale majandusliku kahju tekitas, vaid asjaolu, et tal puudus täielikult inimpelgus,“ ütles Haljala jahimees Peeter Hussar. „Inimpelgus võib saada saatuslikuks nii loomale kui ka inimesele, seekord kannatas kiskja,“ lisas Hussar.

Keskkonnaamet andis 10. juulil käskkirjaga välja eriload pruunkaru küttimiseks väljaspool jahihooaega. Tartumaale Alatskivi jahipiirkonda anti üks ning Lääne-Virumaale kaks küttimisluba, sh Väike-Maarja ja Haljala jahipiirkonda. Karude küttimise eriload kehtivad juuli lõpuni. Erilubade väljastamise aluseks olid kohalike elanike avaldused karude tekitatud kahjude kohta. Näiteks Lääne-Virumaal Haljalas tekitas karu mitme nädala jooksul maasikapõllul kahju ning tal puudus inimpelgus. Keskkonnaametile anti korduvalt teateid karukülastuse kohta, kes maaomanikele olulist kahju tekitas.

„See, et Haljala jahimehed juba päev pärast eriloa väljastamist nuhtlusisendi küttisid, näitab, et karusid on arvatust rohkem,“ selgitas Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe. „Järjest enam kohtavad tavakodanikud karu üle terve Eesti ja rajakaamerates pole enam haruldane näha karuema kolme pojaga, neid on isegi nähtud nelja ja viie pojaga,“ kommenteeris Lillemäe ja lisas, et karu arvukus on tugevas tõusutrendis.

Suurkiskjatest nuhtlusisendite küttimise puhul on tegemist riigi ehk Keskkonnaameti tellimusega jahimeestele. Jahikalendri järgi algab karujaht 1. augustil ja kestab kuni 31. oktoobrini. Keelatud on poegadega emakaru küttimine. Jahivälisel ajal väljastab vajadusel erilube samuti Keskkonnaamet. Eelmisel jahiaastal kütiti kokku 54 karu, riigi poolt kehtestatud küttimismaht oli 56.