Viljandimaa jahimehed täitsid 13. augustil karu küttimismahu. Keskkonnaamet määras Viljandimaa küttimismahuks 3 isendit.
13. augusti õhtul kell 21.53 kütiti Rimmu jahipiirkonnas isakaru, kes kaalus 250 kg ja kelle esikäpa laius oli 16 cm.
Kõik sel jahihooajal Viljandimaal kütitud karud olid noored isakarud, kuid teiste kaal jäi alla 100 kilogrammi.
Keskkonnaamet kehtestas selleks jahihooajaks karu küttimismahuks 61 isendit, mis on viie isendi võrra rohkem kui möödunud aastal. Mullu kütiti Eestis kokku 54 karu, limiit oli 56.
Karu üldarvukus Eestis on 2017. a sügise seisuga ligi 700 isendit. Sama oli see ka aasta varem. Karu käekäigu üheks indikaatoriks on sama-aastaste poegadega pesakondade arv. 2017. aastal registreeriti Eestis kokku 65 sellist pesakonda. See on mõnevõrra vähem kui mullu, pikemat perioodi vaadeldes viitab see aga jätkuvalt karude arvukuse taastumisjärgsele stabiliseerumisele. Lisaks suurenenud siginud emasloomade arvule paistavad viimased neli aastat silma ka kõrge pesakonna keskmise suurusega, mis on jäänud vahemikku 2,15–2,58. Sama number varasema perioodi kohta oli 2,1. Siginud ehk poegadega emakaru küttimine on jahieeskirja järgi keelatud.
Tänavu on karud lõhkunud Eestis 140 mesitaru, hävitades 173 mesilasperet. Aasta varem oli need näitajad vastavalt 205 ja 230. Lisaks murdis karu ühel juhul talumajapidamises seitse kana, mis on üsna harukordne juhtum. Kahju on tehtud ka põldudel seisvatele silorullidele, kus lõhutud kile tõttu sööt rullis rikneb.
Karu küttimise kvoodid maakonniti:
Harju maakond | 9 isendit |
Hiiu maakond | 0 isendit |
Ida-Viru maakond | 14 isendit |
Jõgeva maakond | 5 isendit |
Järva maakond | 5 isendit |
Lääne maakond | 0 isendit |
Lääne-Viru maakond | 11 isendit, sellest kaks on eriloa alusel juulis juba kütitud |
Põlva maakond | 4 isendit |
Pärnu maakond | 2 isendit |
Rapla maakond | 4 isendit |
Saare maakond | 0 isendit |
Tartu maakond | 4 isendit |
Viljandi maakond | 3 isendit |
Valga maakond | 0 isendit |
Võru maakond | 0 isendit |