Värskelt avaldatud aruandes käsitlevad Keskkonnaagentuuri ulukiseirespetsialistid jahiulukite asurkondade seisundis aastate jooksul toimunud muutusi ning analüüsivad nende põhjusi. Ühtlasi antakse hinnang asurkondade seisundile 2014./2015. aastal ning tehakse küttimisettepanekud 2015. aasta jahihooajaks.
Arvukus on jätkuvalt kõrge metsseal, olles jõuliselt kahanenud vaid sigade Aafrika katku levikukolletes. Selle põhjal soovitavad Eesti juhtivad ulukiseirespetsialistid küttimismahtu kõikjal märkimisväärselt suurendada ja seda eriti jõuliselt noorte isendite (põrsad ja kesikud) osas. Samuti tuleks nii jahimeestel kui ka seaduseandjalt kaaluda olemasolevate küttimisreeglite korrigeerimist selliselt, et suurendada metssea populatsiooni ohjamise efektiivsust. Metssigade puhul on soovituslik minimaalne küttimislimiit 29 100 isendit.
Mõne aasta tagustel lumerohketel talvedel tugevasti kannatada saanud metskitseasurkond on jõudsalt kosumas ning sellega seoses paraneb tasapisi ka ilvese seisund. Ehkki viimase arvukus on veel alla soovitavat miinimumtaset, on prognoositav trend madalate küttimismäärade tõttu positiivne. Samas ei luba seisund veel küttimist märkimisväärselt suurendada.
Metskitse arvukuse praeguses tõusufaasis on oluline selle kiiruse vähendamine, vastasel korral seisame mõne aasta pärast silmitsi taas olukorraga, kus asurkonna efektiivne ohjamine üle jõu käib. Koos asurkonna seisundi paranemise ja arvukuse kasvuga on jõudsalt suurenemas ka jahipiirkondade kasutajate huvi metskitsede küttimise vastu. Kui 2014. aastal avaldasid jahipiirkondade kasutajad soovi kogusummas küttida 5042 metskitse, siis tänavu juba 6220. Keskkonnaagentuuri soovituslik küttimismaht on 7330 isendit.
Ühiskonna soov on nii põdra kui ka saari asustava punahirve asurkonna asustustihedust jätkuvalt langetada. Sellega seoses on tehtud ettepanek neid liike küttida mõnevõrra enam, kui jahimehed seda soovinud on. Juurdekasvumäära ületava küttimismahu juures tuleb erilise tähelepanuga jälgida soovitatud küttimisstruktuuri ning liialdada ei tasu kummagi soorühma küttimisega.
Hundi arvukus oli 2014. a madalam kui aasta varem. Kasv oli selgelt väljendunud vaid Saaremaal, kus jahimehed hundi küttimisse tõsisemalt suhtuma peaksid. Karu arvukus näitab tõusutrendi, mis lubab küttimismahtu taas mõnevõrra suurendada.
Šaakal peaks saama rehabiliteeritud ehk siis temalt peaks ära võtma 2013. aastal mõneti ennatlikult määratud võõrliigi staatuse.
Kokkuvõtvalt peaksid jahipiirkonnad üritama küttida kõiki ulukeid sellises soolis-vanuselises vahekorras, mis säilitaks asurkonna struktuuri võimalikult lähedasena looduslikule. Dominantseid loomi tuleks hoida kõikide suurulukiliikide puhul või siis vähemalt ei tohiks neid eelistatuna küttida. Põdra küttimise soolis-vanuselise vahekorra hoidmiseks on soovitatav vajadusel moodustada mitut jahipiirkonda hõlmavad ohjamisalad.
Aruanne on leitav siit: http://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/ulukiseirearuanne_2015.pdf
