Eestimaa üheks väärtuseks on kindlasti siinne metsik loodus. Siia sõidavad turistid kaugetest riikidest selleks, et näha meie põlislaante ilu, ning kui veab, ehk kohtuda ka mõne ulukiga. Eriti suur on vedamine, kui kaamerasilma ette juhtub kiskja, olgu hunt, karu või äkki isegi ilves.
Ühest küljest on see kõik tore, sest eestlane armastab oma metsa ning metsaloomade suhtes tunneme ühtaegu aukartust ja kummalist kiindumust, kirjutab Virumaa Teataja. Meie rahvusloomaks valitud hunt on ikka olnud see salapärane metsasanitar, kes inimesele otsa vaadanud kui võrdsele ning kelle rajale sattumine on suur õnn.
Aga kui metsik loodus tuleb inimese koju, tungib suisa tuppa, siis ei ole see enam õnn. Kuuldused murtud lambast ja keti otsas ära söödud koerast tekitavad poleemikat. Jahimehed ja loomakasvatajad on mornid – küttimislube on vähe ning kiskjate arv on ametlikes andmetes äratoodust tunduvalt suurem. Kuhu see ükskord viib? Kas tõesti võib juhtuda, et ohvriks langeb ka looduse kroon ise?
Praeguses kriitiliseks läinud olukorras on erilise pinge all jahimehed. Puukallistajad ja lillelapsed sõimavad jahimehi mõrtsukateks ning süüdistavad neid asjatus tapmises ja verejanus. Aga ka loomapidajad on kurjad, kui nende karjast mõni loom jälle kiskja saagiks langeb. Kahju on majanduslik ja ränk emotsionaalseltki, aga keegi ei vastuta.
Sügisene aeg on käes ning seene- ja marjakorviga metsa vahel uitajaid jagub. Viimase aja lambamurdmistele mõeldes poeb hinge väikene kahtlus, kas ikka tasub end kiskjate territooriumile pressida. Kui nad juba nii julgelt asulates sigatsemas ja ülbitsemas käivad, siis metsas üksiku marjulise mahamurdmine on suurele loomale ju käkitegu.
Öeldakse küll, et metsloom on pelglik, kardab juba inimese lõhna ega tüki kahejalgsele kallale. Aga kui hundikarjale jääb jalgu väike laps ja kiskjad tunnetavad ilmselget üleolekut, võib olukord hetkega kontrolli alt väljuda. Kutsikad peavad küttimist õppima, aga keegi ei tahaks ju olla see inimohver, kelle tõttu kindlasti jahilube lahkemalt jagama hakataks.
Vaata lähemalt Virumaa Teatajast.
