5. septembril toimus FACE aastakoosolek ehk peaassamblee Brüsselis, mille avas president Michael Ebner.
FACE president tegi lühiülevaate möödunud aastast. Kuna tegemist oli ka valimiskoosolekuga, siis nomineeriti nii uue presidendi kui ka asepresidentide ning finantsjuhi kandidaadid. Uueks presidendikandidaadiks sai Torbjörn Larsson, kes tutvustas lühidalt nii ennast kui ka oma programmi. Ta on rootslane, pärit loodustraditsioonidega perest, kus jaht ja jahindus on alati au sees olnud ja jaht on olnud erinevaid põlvkondasid ühendavaks lüliks. Larsson on ettevõtja ja ta juhtis senini põhjamaade jahindusliku koostöö allianssi. Tema prioriteediks on FACE tegevuse nii lühi- kui pikaajaliste eesmärkide täpne määramine. Samuti on Larssoni sõnul vaja tugevat ja kompetentset Brüsseli bürood, mis on piisaval määral rahastatud.
Balti riikide asepresidendiks esitati varasemalt selles ametis olnud Linda Dombrovska. Linda töötab Läti Jahimeeste Seltsis Latma ja on läti- ja leedukeelse jahiajakirja toimetaja.
Eesti liikmemaks vähenes
Seejärel tegi raamatupidaja Charlotte Nyffels ülevaate 2017. aasta majanduslikust seisust ja selle aasta olukorrast ning esitas 2019. aasta eelarve esialgse projekti. Samuti tutvustas ta uue valemi järgi koostatud liikmemaksu. Selle järgi tuleb nt Eestil (keda esindab Eesti Jahimeeste Selts) maksta 2019. aastal FACE liikmemaksu 4743 eurot. Selle järgi Eesti liikmemaks isegi vähenes.
Eesti liikmemaksu maksab EJS, kes Eesti jahimehi esindab. Seega osaleb Euroopa tasandil jahimeeste huvide kaitsmisel ainult see osa jahindusorganisatsioone, kes väärtustavad koostööd ja on EJSi liikmed. Võrdluseks suuremaid riike tuues, siis Hispaania jahimeeste selts maksab järgmisel aastal koostööks 180 000 eurot ja Itaalia 121 000 eurot, soomlased aga suurusjärgus 45 000 eurot.
Räägiti aktuaalsetest teemadest ja tulevastest plaanidest
FACE 2018. aasta tööplaanist ja selle täitmisest rääkis peasekretär Ludwig Willnegger. Tõhustati tööd avalikkusega, Euroopa institutsioonidega, toimus palju olulisi kohtumisi, konverentse ja käivitati uus kodulehekülg. Peasekretär tutvustas ka järgmise aasta tööplaani.
Pärast lõunapausi esines Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis. Andriukaitis rõhutas jahimeeste tähtsat rolli nii linnugripi kui ka seakatku (SAK) osas. Metssigu on tema sõnul vaja majandada, mitte lihtsalt arvukust tõsta. Bioohutus peab saama igapäevaseks praktikaks ning ilma koostööta ei saavutata edu. Need ei ole Euroopa tasandi väljakutsed, vaid kohalikud väljakutsed. Samuti rõhutas Andriukaitis, et meil on vaja jahimeeste kogemusi, et veterinaaridega koostööd teha. Lõppsõnana ütles ta, et arvestab jahimeeste tugeva koostööga.
Meie Balti regiooni FACE asepresident Linda Dombrovska pani volinikule südamele, et ta ei räägiks rohkem metssea jahi keelamise teemal. See ei ole konstruktiivne ega aita arendada koostööd jahimeestega. Pealegi see ei toimi SAKi vastases võitluses.
Järgmises päevakorra osas kõneles Roderick Enzerink koostööst Euroopa tasandil ja rahvusvahelistest kokkulepetest. Rändlindudest ja pliisisaldusega moonast tegi ettekande Dr. David Scallan. Euroopa läheb plii väljatõrjumise teed ja mitmetel riikidel on probleeme märgalade tõlgendamisega. Märgaladel on pliihaavlite kasutamine keelatud. Eesti on siin läinud omaalgatuslikult tunduvalt karmimat teed ning keelanud pliimoona kasutamise veelinnujahil, mitte märgaladel.
EL-i põllumajanduspoliitikast rääkis Monia Anane ja kutsus liikmeid ülesse rahvuslikul tasandil aktiivselt aruteludes osalema. Just ühtne põllumajanduspoliitika on see, mis ka jahindust tulevikus mõjutama hakkab. Jahimeestele ja loodusinimestele on oluline, et säiliksid loodusmaastikud ja et põllumajanduse areng ei hävitaks ulukitele vajalikku keskkonda.
Monia Anane kõneles ka bioloogilise mitmekesisuse manifesti teemal. Ta kutsus liikmeid ülesse esitama projekte, mida rahvuslikul tasandil manifesti raames läbi viiakse. EJS on senini esitanud paar projekti, aga kindlasti saadame ka meie oma tegevusest senisest rohkem kajastusi. Anane sõnul on oluline, et liikmed vahetaksid oma tegevuse kohta informatsiooni ja seda on manifesti raames hea teha oma projektide tutvustamise kaudu.
Tuleb ühiselt töösse panustada
Jahindusest ja Europarlamendi (EP) valimistest rääkis FACE kommunikatsioonijuht Angela Popovic. Ta tutvustas EP valimise manifesti ja kutsus liikmesriike olema aktiivsed oma kandidaatidega suhtlemisel. Ta selgitas, kuidas töötab EP ning kuidas nende liikmetega lobikäib. FACE on eelkõige jahimeeste Euroopa tasandi lobiorganisatsioon, kes jälgib arenguid ja suunab kestlikule loodusressursside kasutamisele ning jahindusele soodsas suunas. Äärmiselt oluline on, missugused on EL-i tasandil tehtavad otsused. Need mõjutavad kõiki liikmeid. Seega tuleb tööd Brüsselis adekvaatselt hinnata ja sinna panustada. Sellest ei piisa, kui paar FACE töötajat sellega tegeleb, see on kõigi liikmesriikide liikmete ühine asi.
Jahimeeste ja maaomanike vahel on Europarlamendis moodustatud intergrupp, kuhu kuulub sadakond liiget. Tegutsemine on aktiivne ja kaitstakse jahimeeste ja maaelu huvisid. Korraldatakse erinevaid konverentse, ümarlaudu ja kohtumisi. Tehakse lobitööd oluliste mõjuisikutega. Sellest tööst kõneles pikaaegne EP liige Karl-Heinz Florenz. Ta pani liikmetele südamele, et nood hoolitseksid selle eest, kes EP liikmesriikide poolt tulevad. Meile on oluline, et sinna valitakse pädevad loodusinimesed, kes on kahe jalaga maa peal ja kursis tegeliku eluga.
Jahinduses on kommunikatsioon äärmiselt oluline
FACE töötajad Alessio Borello ja Isabelle Lemmens kõnelesid olulisel teemal nagu tegevused kommunikatsiooni vallas. FACEs töötab kommunikatsiooni töögrupp, kus ka EJSi esindajad kaasa löövad. 2017 aastal käis töögrupp koos kahel korral. Järgmine arutelu toimub Eestis 2019. aastal. Võõrustajaks ja korraldajaks on EJS. Meil on, mida liikmetele jagada, eelkõige SAKi-alasel kommunikatsiooni korraldamisel.
FACE teeb tihedat koostööd erinevate keskkonnaorganisatsioonidega. Üks nendest on Lääne Palearktika rändlindudega tegelev organisatsioon OMPO (Oiseaux Migrateurs du Paléarctique Occidental). Selle esindaja Alexandre Czajkowski rääkis rändlindude ja nende kaitse ning rahvusvaheliste kokkulepete teemal. Koostöö ornitoloogidega on jahimeestele äärmiselt oluline ning rändlindudega seonduv on FACE-s erilise tähelepanu all.
Valiti uus president
Edasi mindi valimiste juurde. Enne seda kinnitati 2019. aasta eelarve ja tööplaan. FACE presidendiks valiti rootslane Tornbjörn Larsson ja kinnitati regioonide asepresidendid. Balti regiooni asepresidendiks valiti Linda Dombrovska Lätist, kes oli meie kolme riigi ühine kandidaat.
Lõpetuseks tehti ülevaade järgmise aasta kokkusaamistest ja sellega peaassamblee töö lõppes. Vastvalitud juhtkond uue presidendi ja asepresidentide näol pidas seejärel oma esimese istungi.
Tõnis Korts
EJS-i tegevjuht
FACE peaassambleel osalenu
