18. oktoobril toimus EJSis sügisene tegevjuhtide nõupidamine, kus arutleti aktuaalsete jahindusteemade üle.
Päeva sissejuhatava ettekande tegi EJSi president Margus Puust. Ta käsitles olulisemaid teemasid, milleks olid: esmatöötluskohtade rajamine, hirvede kahjud ja küttimine, veelinnujaht, metskitse arvukus ja küttimine, põdra küttimine, seakatk ja šaakal. President rääkis ka meetme taotlemise ajaloost.
Fookuses ulukiliha väärtustamine ja hirvejaht
Kaks aastat tagasi leidis juhatus, et seoses seakatkuga on õige aeg toetuse taotlemiseks. 2016. aasta septembris võttis EJSi juhatus vastu alljärgneva otsuse: teha ettepanek Maaelu- (MeM) ja Keskkonnaministeeriumile (KeM) biotehnilise valmisoleku tagamiseks avada meede jahisaaduste esmatöötluspunktide ja hoiukohtade rajamiseks. KeM ütles ära ja MeM lubas tegeleda. Kaks aastat on kahepoolselt tööd tehtud ja tänaseks oleme meetme peaaegu valmis saanud. Puust vastas ka küsimusele, milleks on vaja esmatöötluskohti. See tuleneb ELi määrustest, mille järgi on seltsid kui ulukiliha esmakäitlejad.
Oluline on ka ulukiliha kvaliteedi küsimus. Paikkonniti on see väga erinev. Meil on ulukiliha vaja väärtustada ja korralikult esmakäideldud liha on ohutu ja turul hinnatud. Järjest olulisem on toiduhügieen ja meile kõigile meeldib korralikult käideldud toit. Ulukiliha väärtustamine on samuti jahikultuuri küsimus. Erinevad ulukite haigused nagu SAK nõuavad bioohutuse nõuete täitmist. Tulevikus on nõuetele vastava emakäitlemise koha olemasolu vajalik tingimus kasutusõiguse loa saamiseks.
Edasi rääkis president hirvede kahjudest ja küttimisest. Viimasel aastal on tulnud hulgaliselt teateid selle kohta, et hirvede arvukus Saaremaal on liialt suur. Kuigi hirve probleem on põhiliselt saarte mure, siis mõjutab see kogu riigi jahindust. Erametsaliit on saatnud ettepaneku Keskkonnaministrile muuta jahitähtaegu. Nende ettepaneku järgi võiks punahirvele jahti pidada 15. augustist 15.aprillini, sealhulgas:
1) pullile ja vasikale varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 15 augustist 15.aprillini ning ajujahti ja jahti jahikoeraga, v.a FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm, 1.oktoobrist 31.jaanuarini;
2) lehmale võib pidada varitsus-, hiilimis- või peibutusjahti 1. septembrist 31. jaanuarini ja ajujahti ning jahti jahikoeraga, v.a FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm, 1. oktoobrist 31.jaanuarini.
Seda küsimust arutati 17. oktoobril toimunud jahimeeste ja maaomanike esindusorganisatsioonide esindajate ümarlaual, kuhu olid kutsutud ka teadlased ja ministeeriumi esindaja. Pärast pikka arutel lepiti kokku, et tehakse ettepanek alustada hirvevasika jahiga 15. augustil ja pikendada hirvepulli jahti kuni 15. veebruarini.
Tõstatati probleemse veelinnujahi ja kitsejahi teemat
Puusti sõnul on välismaalaste veelinnujaht ornitoloogidel jätkuvalt probleemiks. Sellel hooajal on karistatud Läänemaal ühes jahis kahte välismaalast, kes kasutasid elektroonilist peibutusvahendit. Lisaks oli juhtum Pärnumaal, kus leiti roostikust kott pliihaavlitega ja elektroonilise peibutusvahendiga ning Ida-Virumaal, kus kolmelt välismaalaselt võttis jahindusjuht ära veelinnu jahiload kahtlustades elektrooniliste peibutusvahendite kasutamist.
Puust andis juhtidele info, et juhatus pöördus 8. oktoobril kirjalikult Keskkonnaministeeriumisse, kus tehti järgmised ettepanekud: karmistada karistusi, viia sisse korraldaja vastutus ja luua võimalus jahimeestele oma jahipiirkonnas jahipidamise kontrollimiseks.
Puust rõhutas, et metskitse arvukus on tugevas tõusutrendis. Piirkonniti on erinevused, aga tervikuna arvukus tõuseb. Sellel on kaks ohtu: suurenevad kahjustused ja oht haigustele. Eelmisel jahimeeste ja maaomanike esindusorganisatsioonide ümarlaual tehti ettepanek pikendada metskitsejahti jaanuari lõpuni. See võimaldab paremini suunata talvist küttimist kahjustuskohtades, mis on sisuliselt keskkonnaameti pädevuse osaline andmine jahiseltsidele. Ümarlauas lubasime küttida ca 30 000 metskitse. See on teadlaste sõnul minimaalne vajalik maht, mis aeglustaks arvukuse tõusu.
Jahindusnõukogud on tänaseks kokku leppinud miinimum küttimismahuks ca 22 500 kitse. Siinkohal on vaja tõsiselt mõelda, kuidas edasi toimida. Kui me ei suuda metskitse ohjata, siis on reaalne võimalus, et metskits muutub väikeulukiks ja tema üle hakkab otsustama maaomanik. Puusti sõnul meie jahimehed peame olema nii metskitse kui ka teiste suurulukite puhul eestkõnelejateks.
President arutles aktuaalse põdrajahi ja SAKi üle
Edasi rääkis Puust põdrast. Põder on meie kõige olulisem suuruluk. Teadlaste hinnangule tuginedes on viimasel kahel aastal kütitud juurdekasvust ca 20% enam. Selles olukorras on äärmiselt tähtis, et iga selts teaks täpselt, kui palju põtru tema piirkonnas elutseb. Ei ole võimalik määrata õiget küttimismahtu, kui ei teata arvukust. Küttimismahu määramine algab arvukuse määramisest, mitte soovist või majanduslikust arvestusest teatud kogus küttida. Puust kutsus üles suhtuma põdra arvukuse hindamisse ja küttimissoovide määramisse äärmise tähelepanuga. Kui põdraga peaks midagi juhtuma, siis on see meie vastutada. Kindlasti ei soovi me tagasi olukorda, mis oli 90-ndate keskel, mil küttisime mitmed aastaid alla 2000 isendi.
Presidendi sõnul on seakatk (SAK) meil endiselt levimas, küll aga on võrreldes naabritega meie seis parem. Tänu ühistele jõupingutustele oleme suutnud sel aastal Eestis SAKi seafarmidest eemal hoida. Poolas on sellel aastal diagnoositud 109, Leedus 49, Lätis 10 ning Rumeenias 940 SAK-i puhangut kodusigadel. 13. septembril diagnoositi Belgias metssigadel esimesed SAKi juhtumid. Kahtlustatakse sõdureid. See näitab veelkord, et SAK levib pika vahemaa taha kahel jalal, mitte neljal. Meie ülesanne on hoida metssigade arvukus kuni 1 isend 1000 ha kohta ja küttida juurdekasvu piires. EJS ja VTA jätkavad SAKi infopäevade korraldamist, oktoobris toimusid need Rakveres ja Võrus. Äärmiselt oluline on järgida bioohutuse alaseid soovitusi ja nõudmisi. Need leiab meie kodulehelt.
Räägiti šaakalijahist ja arvukusest Eestis ning uluki esmakäitlusest
Vaatamata sellele, et šaakal on kuulutatud Eestis mitte võõr- vaid tulnukliigiks on seda liiki vaja aktiivselt küttida. Jahimeestel on siiani kahtlused, kuidas see ikkagi Eestisse jõudis, kuid puuduvad teadusuuringud. Faktid näitavad, et šaakal levib vastupidiselt ulukiseirajate arvamusele mitte lõunast põhja vaid põhjast lõunasse. Kõigepealt kütiti Eestist, seejärel Põhja-Lätist ja siis Leedust. Šaakal on äärmiselt plastiline liik, sööb kõike, elab igas biotoobis ja teda on äärmiselt raske küttida. Meil puudub ka vastav kogemus. Selleks, et oma teadmisi tõsta on EJSi juhatus otsustanud korraldada Eestis rahvusvahelise šaakali konverentsi. Sinna kutsume suurte kogemustega jahindusbioloogid ELi riikidest, kus šaakal on kanda kinnitanud.
Uluki esmakäitluskohtade ehitamise meetmest rääkis Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi. Seda meedet veel kujundatakse, seega ei saa rääkida lõplikust variandist. Tema sõnul on taotlejaks jahipiirkonna kasutusõiguse luba omavad või seda lepinguliselt kasutavad mittetulundus- ja äriühingud, kes on kantud toidu- ning söödaregistrisse kütitud ulukite esmakäitlejana. Tammemäe sõnul toetatakse investeeringuid seadmetesse ja ehitistesse, juhul kui nende jahipiirkonna kasutusluba kehtib taotlemise hetkel veel vähemalt 3 aastat ja planeeritava investeeringualuse maa kasutamise õigus vähemalt 10 aastat. Jahipiirkonna kasutusõiguse luba omavad mittetulundus- ja äriühingute osas on eelistatud:
- mitut jahipiirkonda teenindavad investeeringud,
- suuremat jahipiirkonda teenindavad taotlejad,
- suurema suuruluki küttimismahu kohustusega jahipiirkonda teenindavad taotlejad,
- kõrgema bioohutusriskiga keskkonnas asuvad taotlejad,
- ja kõrgema omafinantseeringuga investeeringud.
Toetuse määraks on jahipiirkonna kasutusõiguse luba omavatele mittetulundusühingutele ja äriühingutele 70% ja toetuse suuruseks maksimaalselt 20 000 eurot (taotluse kohta).
Arendatakse EJSi infosüsteeme
EJSi infosüsteemide Jahis ja Metsis arenduse hetkeseisust rääkis EJSi haldusspetsialist Karri Urban. Käimasoleva etapi arendused on jõudnud lõpusirgele. Karri Urban tutvustas lähikuude tööde ajagraafikut. Novembrikuus keskendutakse uue Metsise versiooni tutvustamisele ning detsembris on planeeritud suurem teavituskampaania „Kuidas vaadata enda jahidokumentide andmeid“.
Šaakalist Bulgaaria ja Ungari näitel
EJS-i juhatuse liige Priit Vahtramäe andis ülevaate šaakali arvukusest ning jahist Bulgaari ja Ungari näitel. Septembri alguses külastasid Eesti jahimehed Austria, Slovakkia ja Ungari jahimeeste katuseorganisatsioone, et tutvuda jahindusega teistes Euroopa riikides. Kogemuste saamiseks küsisime ka mujalt infot Eestisse saabunud uue kiskja, šaakali kohta, et teada saada kuidas jõudis šaakal riiki, kuidas käituti liigiga alguses ja praegu. Samuti uuriti kas on tehtud vigu, mida tuleks vältida. Hea sõnaga aga seda kiskjat ei toetanud keegi.
Ühine joon kõikides riikides tundus olevat sama, sest kohe alguses pandi šaakalid kõikides riikides kaitse alla, kuid hiljem kui aru saadi, millist kahju ulukid toovad loomakasvatajatele ja hiljem ka metsloomadele ning järglastele, oli juba hilja kiskjate arvukust piirata. Samuti toodi ühisjoonena välja, et jahimeestel puudub huvi šaakalit küttida. Bulgaaria jahimeeste arvates seab valitsus selle kiskja küttimiseks mõttetuid piiranguid. Juba see, et Bulgaarias on lubatud uluki küttimine juba ka öösel, näitab uluki kahjulikku mõju.
Lisaks tõi Vahtramäe näite ühest Ungari riiklikust jahimajandist (48 260 ha), milline on mõju šaakalil selles jahipiirkonnas. Sinises tulbas on näha nendel jahimaadel kabehirve küttiminst 2005.‒2010. aastal, mis on keskmiselt 2300 isendit ja punases tulbas on näha šaakalite küttimist ja selle mõju. 2017. aasta kokkuvõttes kütiti šaakalit juba rohkem kui kabehirve. See on väga tõsine mõtlemiskoht, millest peaksime õppima ja kohe kiskja populatsiooni alguses ennast küttima sundima.
Ungarlaste sõnul elutseb šaakal seal juba 20 aastat. Kui esimesed 10 aastat murdsid šaakalid koduloomi, siis viimased 5 aastat murtakse ära kõik imetajate järeltulijad ja arvukus langeb väga kiiresti. 20 aastat on tehtud koostööd ka ülikoolidega (kogutakse bioproove), kuid jahimeeste arvates ei ole nad teada saanud midagi.
Selle tulemusena tekkis EJSil juba Ungaris mõte teadvustada Eesti jahimehi šaakali ohjamise vajadusest, õppida tundma seda ulukit teiste kogemuste põhjal ning seeläbi vältida teiste vigu ja ennetada suurte kahjude tekkeid. Selleks tuleks korraldada Eestis rahvusvaheline šaakali konverents, kuhu olid meelsasti nõus oma kogemusi jagama tulema Ungari ja Slovakkia esindajad ning huvi selle vastu on juba ka Soome jahimeestel, sest ka Soomes on juba kahte šaakalit nähtud.
Räägiti põdra ja metskite küttimise kokkuleppest
Põdra ja metskitse küttimise kokkulepetest rääkis samuti EJSi juhatuse liige Priit Vahtramäe. Vahtramäe tegi tutvustuse ja ülevaate jahindusnõukogude poolt kokku leppitud metskitse ja põdra küttimismahus ning tõi välja nende olulisemad kitsaskohad, mida neist välja võis lugeda. Vaata graafikut SIIT.
Tänaseks on selgeks saanud, et kui põdra loendusviga oli 2 korda ja sigade viga olenevalt maakonnast 3-5 korda, siis oleks mõistlik teha ka parandusi metskitsede arvamushinnangus ja uskuda teiste riikide teadlaste kogemuste põhjal, et meie kitse arvukus on 2,5-3,5 korda kõrgem, kui arvame.
Seda toetas ka eelmisel aastal Tiit Randveeri läbiviidud uuring ajuloenduse tulemustest erinevates maakondades, mis andis tulemuseks 52 isendit 1000 ha elupaiga kohta. Selle tulemusena võiksime arvata, et Eesti metsades elas eelmise talve üle 130-140 000 kitse. Kui siia juurde liita liigile omane juurdekasv (erinevate kirjanduste ja uuringute järgi u 25-45%) ning kui võtta keskmiseks juurdekasvuks 40%, on 30 000 metskitse küttimine sellel hooajal hädavajalik. Ettepanekut toetab ka jahimeeste välja toodud jäljeindeks, mis oli 2013. aastal 1 ja 2018. aastal 3,25. KAURi teadlaste poolt läbi viidud pabulaloenduse indeksi järgi on see tõusnud 2015. aastal 3,2-lt 2018. aastal 6,9-ni. Seega kinnitab mõlemi uuring indeksi tõusmist kordades.
Tabelist on näha, et KAUR soovitusliku limiidis lepiti kokku ainult viies maakonnas, teiste kokkulepped jäävad sellele alla. Jahindusnõukogud leppisid kokku, et 2018. aastal kütitakse 22 298 isendit. Metskitse tuleb küttima juba sellel hooajal kohusetundest metsaomanike vara vastu minimaalselt 30 000 isendit, sest arvukuse ohjamisele aitavad kaasa veel ilvesed, kes söövad aastas 20 000 kitse ja ka hundid 15 000 isendit. Jahimehed peavad ennast kätte võtma.
Kokku on lepitud 2018. aastal 6587 põdra küttimises, mis oli võrreldes 2017. aastaga juba 317 isendi võrra vähem. Kui palju aga kütitakse tegelikult, ei osata veel öelda, sest viimasel kahel aastal on limiit ületatud väga suurelt (2017 +/- 433 isendit).
Põdra arvukuse pidevale langusele toetub KAURi poolt läbiviidud viimase kolme aasta pabulaindeksi loendus. Jahimeeste endi andmete põhjal koostatud jäljeindeks küll näitab veidike tõusu, kuid arvamushinnang arvukusele tegelikult langeb, seega on need kaks arvu omavahel vastuolus.
Näha on esimesi kriitilisi märke, kus arvukus on hakanud kiiresti langema. 2017. aastal jäi küttimismaht täitmata kolmes maakonnas (Harju-, Lääne-, Raplamaa) ning mõnes maakondlikus jahiühenduses (45 jahiühendust 324-st). Lääne-ja Saaremaal oli mõlemas 7 jahiühendust, Pärnu-, Harju- ja Põlvamaal 5 ning Viljandi- ja Valgamaal 3 jahiühendust, kellel jäi küttimismaht täitmata.
Kokkulepped näitavad, et üheksa maakonnas ei ole arvestatud neid riske, mis statistika meile näitab ja nende maakondade küttimismaht on sama mis 2017. aastal. Ülejäänud kuus maakonda on langetanud oma mahte. Nt Harjumaal on kokkuleppe väiksem 125 isendi võrra, Läänemaal 110 isendi ning Pärnumaal 40 isendi võrra.
Soovitus kõigile jahimeestele, mis on kirjas ka EJS juhatuse poolt kinnitatud küttimiskorralduses, oleks: küttimise korraldamise pearõhk ei pea olema sellel, kui palju põtru kütitakse, vaid kas neid jääb järele parajal tihedusel ja tasakaalukas struktuuris.
Pikaajalise kogemuse põhjal ei tulene sellisel juhul kahjustused ja ohjamisvead mitte tihedusest, vaid vigasest hinnangust arvukusele, millest tuleneb vigane hinnang küttimise vajadusele ja mitte piisavalt sidus küttimise korraldus. Selliste juhtumite vältimisel on põdra mõju teadmine jahipiirkonniti ja jahiühenduste koostöö esmatähtis.
Räägiti ka muudest aktuaalsetest teemadest
EJSi pressiesindaja-toimetaja Andra Hamburg rääkis EJSi kodulehe ja liikmete kodulehtede arendusest. Kuna juhatuses tõstatati kodulehe arendamise vajadus, siis arutleti kodulehe tegijatega selle arenduse võimalusi. Tulevikus on plaanis liita jahiseltsid EJSi kodulehega, kus igal seltsil on eraldi teemaleht, mis ühildub üheks platvormiks. Samuti näitas Andra valminud kokkutuleku videot ning Eesti jahimeestest valminud videot, mida käisid siin tegemas Singapuri ajakirjanikud.
Jahirahu väljakuulutamisest Võrus rääkis juhatuse liige Mati Kivistik. Vastavalt eelmise aastalõpu juhatuse otsusele kuulutatakse jahirahu välja Võru linnas. Seda organiseerib Võru Jahimeeste Selts koostöös EJSiga. Mati Kivistiku sõnul on Võrumaa jahirahu väljakuulutamise eripära, et see hakkab kehtima väljakuulutamise hetkest. Jahirahu kuulutatakse välja 21. detsembril.
Põdranahkade kokkuostust rääkis tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe. Tema sõnul tullakse nahkadele järele, aga selle aluseks on sõlmitud leping. Täpsema info lepingu sõlmimise kohta saab Lillemäe käest.
Lillemäe rääkis ka järgmise aasta trofeenäituse korraldamisest. Kulla saamiseks on vaja trofee esitada vabariiklikule näitusele. Näitus peaks toimuma Põltsamaal, aga täpsem info on veel tulekul.