Täna, 1. novembril algab hundijahihooaeg. Keskkonnaamet kehtestas esimeses osas huntide küttimismahuks 24 isendit.
Esimeses osas anti suurem osa küttimislube (4) Järva, Rapla ja Pärnu ohjamisalasse. Lääne-Harju, Pärnu, Lääne-Viru-Jõgeva, Saare, Tartu, Valga ja Võru ohjamisalad peavad leppima 2 hundi küttimisloaga. Esimeses osas ei saanud küttimislube aga Harju, Hiiu, Lääne, Põlva, Valga-Viljandi ohjamisalad ning osa Pärnu ja Rapla ohjamisaladest.
| Ohjamisala | Ohjamisalasse kuuluvad piirkonnad | Kehtestatud küttimismaht |
| Harju 1 | Ida-Harju (Ardu, Aruküla, Jüri, Kaberneeme, Kehra, Kostivere, Kuusalu, Kõue, Maardu, Peningi ja Voose jahialad), Lääne-Harju (Kiili, Saku, Saue ja Ääsmäe jahialad), Keila, Kose, Lääne-Lahemaa, Paldiski, Rae, Siniallika, Tammiku, Vääna | 0 |
| Hiiu | Emmaste, Kõrgessaare, Käina, Laasi, Leluselja, Määvli, Pühalepa, Suuremõisa, Tahkuna | 0 |
| Järva | Alliku, Ambla, Anna, EPT, Järva-Jaani, Lõõla, Kõrvemaa, Väätsa, Jäneda, Esna, Imavere, Jüriöö, Kabala, Kirna, Koeru, Koigi, Oisu, Päinurme, Türi | 4 |
| Lääne-Harju | Linnamäe, Noarootsi, Nõva, Palivere, Riguldi, Risti, Variku, Taebla, Padise | 2 |
| Lääne | Haapsalu, Kasari, Kullamaa, Lihula, Luiste, Martna, Massu, Tuudi, Vatla, Vormsi | 0 |
| Lääne-Viru-Jõgeva | Haljala, Ida-Lahemaa, Kadrina, Kiltsi, Kullaaru, Kunda, Nõmmküla, Pajusti, Porkuni, Ranna, Tamsalu, Triigi, Tõrma, Varangu, Viitna, Vinni, Vohnja | 2 |
| Põlva | Ahja, Ilumetsa, Kauksi, Laheda, Mäe, Orava, Peri, Rasina, Ruusa, Räpina, Taevaskoja, Veerksu, Veriora, Värska | 0 |
| Pärnu 1 | Aruvälja, Audru, Halinga, Jõõpre, Jäärumetsa, Koonga, Lõpe, Kihlepa-Lindi, Saulepi, Seliste, Tõstamaa, Vana-Varbla | 0 |
| Pärnu 2 | Are, Kaisma, Pärnjõe, Pööravere, Sauga, Suigu, Vändra, Tootsi, Kurgja Pärnu jõest põhja poole jääv osa, Järvakandi | 2 |
| Pärnu 3 | Nõmme, Massiaru, Orajõe, Tahkuranna, Tali | 2 |
| Rapla 1 | Kohila, Külmallika, Palamulla, Põrsu, Rapla, Vardi, Valtu | 4 |
| Rapla 2 | Eidapere, Haimre, Juuru, Kaiu, Kehtna, Käru, Leva, Märjamaa, Päärdu, Raikküla, Sooniste, Urevere, Vahastu, Valgu, Vigala | 0 |
| Saare | Aste, Eikla, Kaali, Kaavi, Kallemäe, Karja, Kihelkonna, Kuressaare, Kuumi, Kärla, Laimjala, Laugi, Leisi, Liiva, Lümanda, Metsküla, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pärsama, Salme, Tamse, Torgu, Tornimäe, Valjala, Võhma, Üru | 2 |
| Tartu | Elva, Haaslava, Kambja, Konguta, Nõgiaru, Nõo, Rannu, Ülenurme | 2 |
| Valga | Aakre, Hellenurme, Kaagjärve, Kanepi, Kooraste, Kõlleste, Laatre, Linda, Puka, Põlgaste, Põlva, Pühajärve, Sangaste, Saverna, Uniküla, Urvaste, Valga, Valgjärve, Vana-Otepää, Vastse-Kuuste, Võhandu | 2 |
| Valga-Viljandi | Hummuli, Karjatnurme, Koorküla, Riidaja, Rulli, Taagepera, Tõrva, Karksi, Kärstna, Lilli, Nuia, Suislepa, Vambola | 0 |
| Võru | Antsla, Haanja, Hino, Illi, Koemetsa, Krabi, Kääpa, Lasva, Lepistu, Meremäe, Misso, Mõniste, Obinitsa, Ruusmäe, Rõuge, Sõmerpalu, Varstu, Vastseliina, Viitina, Võru, Väimela | 2 |
| KOKKU: | 24 | |
Kui küttimisettepaneku koostamise ja jahiaja alguse vahel (ajavahemikul 24.10.−31.10.2018) kütitakse hunte väljaspool jahiaega erilubade alusel või Saaremaal oktoobrikuu jooksul, tuleb need isendid Keskkonnaagentuuri ettepaneku järgi vastava maakonna või ohjamisala küttimismahust maha arvestada.
Küttimismahu teise osa määramine erinevatele ohjamisaladele võib toimuda sõltuvalt olukorrast eri aegadel.
Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruande järgi on hundi arvukus võrreldes 2017. aastaga kahanenud. Oktoobri alguse seisuga oli tänavu hundi murtud lambaid enim Rapla-, Saare-, Valga- ja Viljandimaal. Kahjustused puudusid Ida-Virumaal ja Jõgevamaal ning olid väga väikesed ka Hiiu-, Põlva- ja Võrumaal.
Eesti Jahimeeste Selts (EJS) on Keskkonnaametile saatnud 29.10.2018 e-kirja, kus soovitakse ulukiseire aruande lisas kirjeldatud huntide küttimisettepanekuga tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks lisaaega. Senikaua palub EJS huntide küttimise korraldamisel rakendada eelmisel jahiaastal kehtinud küttimispõhimõtteid ja ohjamisalasid huntide küttimiseks.
Võttes arvesse ulukikahjustuste paiknemist ja olemasolu, on Keskkonnaamet seisukohal, et huntide küttimismahu esimese osana on otstarbekas kehtestada kuni EJS-ilt uute ettepanekute saamiseni ohjamisalade moodustamiseks 42 isendi asemel 24 isendit, et alustada huntide küttimisega hundi tekitatavate kahjustuste vältimiseks kahjustuskolletes.
Keskkonnaagentuuri sõnul on ohjamise olulisemaks ja peamiseks eesmärgiks tagada Mandri-Eestis 2019. aastaks keskmiselt 20 hundi pesakonna olemasolu koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumisega sobilike elupaikade vahel, kusjuures säilima peaksid ennekõike suuremaid loodusmaastikke asustavad hundikarjad
Huntidele on lubatud pidada jahti 1. novembrist 28. veebruarini, saartel 31. märtsini vastavalt jahieeskirjas kinnitatud tingimustele.
Hundi küttimismahu kehtestab igal jahiaastal Keskkonnaamet, lähtudes JahiS § 21 lg-s 4 nimetatud aruandest, jahindusnõukogu ettepanekust ning Keskkonnaagentuuri ulukite seirearuandest. Hundi küttimismaht kehtestati ohjamisalade* järgi. Ohjamisalade moodustamisel on eelkõige arvestatud hundile sobivate elupaikade olemasolu ja nende sidusust ning nende piirid jälgivad suures osas jahipiirkondade piire. Ohjamisaladel põhinev hundi ohjamissüsteem loob eelnevast märksa paremad eeldused kahjustuste efektiivsemaks vähendamiseks ning soovitud hundi arvukusnäitajate ja ühtlasema levikupildi saavutamiseks.
* Ohjamisala on maa-ala, mis hõlmab üht või enamat jahipiirkonda ning mille piires määratletakse huntide küttimist, hooldamist jms. See ei järgi administratiivseid piire, vaid ulukite elupaiku.
Keskkonnaameti pressiteade
Keskkonnaamet kinnitas hundi esmaseks küttimismahuks 24 isendit
Esimesel novembril algava hundijahi hooaja jooksul on plaanis jagada küttimismaht välja mitmes osas. Esimeses osas on Mandri-Eestis lubatud küttida 22 ning Saaremaal 2 hunti.
„Sel aastal on esmane küttimismaht suunatud nendesse piirkondadesse, kus huntide ründed koduloomade vastu on olnud kõige intensiivsemad. Seeläbi soovime vähendada edasiste hundikahjude teket. Järgnevates etappides määrame küttimismahud ka ülejäänud piirkondadesse, et ennetada hundikahjusid ka mujal,“ lausus Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja.
Keskkonnaagentuur tegi Keskkonnaametile ettepaneku alustada eeloleval hundijahi hooajal küttimist uutel ohjamisaladel. Kui varasemalt piirnesid ohjamisalad maakonnaga, siis uue süsteemi järgi saab alasid olema 20 ning enamus neist ulatuvad mitmesse maakonda. Ohjamisalade moodustamisel arvestati eelkõige hundile sobivaid elupaiku ja nende sidusust ning alade piirid jälgivad suures osas jahipiirkondade piire. Lisaks arvestati loodusmaastike paiknemist, hundiasurkondade paiknemist ja liikumist ning toimunud hundirünnete kohti.
Hooaja alguses on siiski võimalik juba paljudes piirkondades hundijahti pidada.
„Möödunud aasta seireandmete ning küttimissurve jaotuse põhjal näitab Keskkonnaagentuuri prognoos hundi arvukuse kuni 25% langust. See peegeldub ka tänavuste hundikahjustuste väiksemas mahus ning seetõttu tuleb ka küttimismaht võrreldes eelnevate aastatega oluliselt väiksem,“ selgitas Aimar Rakko limiidi määramist.
Huntide arvukuse ohjamisel lähtutakse suurkiskjate kaitse ja tegevuskavas seatud eesmärgist säilitada Mandri-Eestis 2018. aastaks keskmiselt 20 hundi pesakonna olemasolu koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumusega sobilike elupaikade vahel.
Hundi tekitatud kahjustuste arv on võrreldes eelmise aastaga kolmandiku võrra kahanenud. Oktoobri lõpu seisuga on hundid tänavu murdnud 540 lammast, 5 kodukitse ja 15 veist. Maakonniti on kiskjakahjude esinemine erinev: hundid on murdnud lambaid enim Raplamaal, Saaremaal ja eelmisel aastal väheste kahjudega silma paistnud Läänemaal. Väiksema kisklussurvega piirkonnad olid sarnaselt eelmiselegi aastale Jõgevamaa ja Ida-Virumaa.
Möödunud aasta jahihooajal kütiti Eestis 101 hunti lubatud 112-st. Hundijahti on lubatud pidada 1. novembrist kuni 28. veebruarini, saartel kuni 31. märtsini.
Hundi küttimismahud ja küttimisandmed on leitavad Keskkonnaameti kodulehelt.
