5. novembril arutleti Eesti Jahimeeste Seltsi majas uute ohjamisalade ja hundijahi korralduslike küsimuste üle.
Käimasoleval jahiaastal otsustati suurkiskja töörühmas senisest hundijahi maakondlikust korraldusest üle minna ohjamisalade põhisele süsteemile, mille põhimõte on hundi elupaikade järgi isendeid ohjata. Sealhulgas on arvestatud huntide vahelise sidususe, võimaliku liikumise ning jahipiirkondade paiknevusega.
Koosolekul näitas Keskkonnaagentuuri spetsialist Peep Männil kuidas on ajaliselt hundi ohjamisalad kulgenud. Ohjamisalad pandi paika Tartu Ülikooli teadustööde ning vaatlus- ja seireandmete põhjal.
Jahipiirkondade kasutajad uurisid koosolekul riigiametnikelt ohjamisalade eripärade kohta. Selgus, et senised ohjamisalad pole veel lõplikud. Konkreetsemad piirid pannakse paika praeguse jahiaasta jooksul. See tähendab, et jahipiirkonna kasutaja saab Keskkonnaagentuurile anda omapoolseid täiendusi.
Ohjamisalade põhise süsteemi järgi jaotati küttimismahud kaheks. Selle järgi antakse esimeses osas küttimismaht terve ohjamisala kasutada ning olenevalt sellest kus ja palju kütitakse, on teises osas võimalik küttimislube jagada ohjamisala sees kitsamale jahipiirkonnale (sh probleemsetele aladele).
Koosolekul täheldasid mitme maakondliku jahiseltsi esindajad, et uute ohjamisalade järgi tuleks rohkem arvestada geograafilistest ja bioloogilistest aspektidest tulenevaid iseärasusi ehk vaadelda piirkondi n-ö juhtumipõhiselt. Arutleti ka selle üle kuidas koordinaatorite ja tugiisikute töö ohjamisaladel efektiivsemaks teha. Keskkonnaamet lubas selle korraldusliku poolega abiks olla.
Ühiselt otsustati, et jahihooaja lõpul kogunetakse samas koosseisus ja tehakse kokkuvõtteid. Senised ohjamisalad kinnitatakse hiljemalt veebruari lõpus ning ettepanekuid nende muutmiseks saab teha märtsi lõpuni.
Koosolekul osalesid Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Eesti Jahimeeste Seltsi ja maakondlindlike jahiseltside esindajad.
