1. märtsil algas uus jahiaasta, mille on Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) juhatus nimetanud jahiohutuse aastaks.
„Jahipidamise üks osa on seotud relvadega, mis on suurema ohu allikas,“ ütles EJSi tegevjuht Tõnis Korts. „Seetõttu on sellel aastal meie suurim tähelepanu jahirelvadel ja nende käsitlemisel, sest on äärmiselt vajalik, et igaüks oma relva tunneks ning oskaks sellega ohutult ümber käia,“ põhjendas ta. „Jahiseaduses ja eeskirjades on mitmeid punkte, mis käsitlevad jahiohutust, mida tasub jahimeestel aeg-ajalt enne jahti üle korrata,“ lisas Korts.
Jahiohutuse aastal on hea tava kõikidel jahiseltsidel lasketiirudes korraldada laskepäevi, kus ekspert kontrollib üle jahirelva ja kasutatava moona. Jahiseltsidele soovitame ka korraldada koolitusi relvadest, ohutustehnikast, ballistikast, laskemoonast jms.
Eestis ei lange jahiaasta kokku kalendriaastaga. Jahiseaduse järgi kestab jahiaasta 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani. Jahiaasta alguses tehakse kokkuvõtted möödunud hooaja küttimistulemustest. Möödunud jahiaasta küttimisstatistika annab välja Keskkonnaagentuur kevadel. Seejärel planeeritakse koos teadlaste ja jahindusnõukogudega kogutud vaatlusandmete ja küttimistulemuste põhjal jahiaasta küttimismahud.
Alates 1. märtsist võib jätkuvalt küttida metssiga, mis koos võõrliikide, kähriku ja mingiga on aastaringselt kütitav uluk. Kuni 15. aprillini kestab koprajaht ning alates 15. aprillist võib küttida hallhüljest. Suvine jahihooaeg saab alguse 1. juunil sokujahiga. Ajujaht suurulukitele algab sügisel ning alates 1. oktoobrist võib jahti pidada koertega. Jahikalendri leiab EJSi kodulehelt.
Lisainfo:
Tõnis Korts
Eesti Jahimeeste Selts
tegevjuht
tel 511 8673
tonis.korts@ejs.ee
