23. aprillil tähistas Eesti rahvusloom hunt oma esimest sünnipäeva. Sünnipäeva puhul avati Eesti Loodusmuuseumi trepigaleriis näitus “Võsad ja villemid“.
Avamissündmusel tutvustati rahvuslooma uut logo, Peep Männil ja Helen Arusoo tegid kokkuvõtteid rahvuslooma käekäigust. Zooloog Aleksei Turovski rääkis hundi eluviisist, käitumisest jms.
Rahvuslooma nimetamisest on möödunud aasta ning selle aja jooksul on rahvuslooma meeskond koostöös lambakasvatajate, looduskaitsjate, teadlaste ja jahimeestega otsinud ja välja töötanud lahendusi, et tagada rahvuslooma pikaajaline hea käpakäik – ehk hundid söönud, lambad terved.
“Jahimeestele möödus esimene rahvuslooma aasta tavapäraselt,“ ütles Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts. „Nii nagu rahvuslooma meeskonnas kokku leppisime, ei mõjuta rahvuslooma staatus hundi küttimist arvukuse reguleerimise eesmärgil,“ rääkis Korts Looduskalendrile.
Eelmisel aastal käivitasid jahimehed suurkiskjate, sh hundi, vaatluste kogumise jahinduslikku infosüsteemi Jahis. „Sellelt loodetakse abi hundi jahimeeste poolse arvukuse senisest täpsema määramise osas. Loodame sellel aastal katta vaatlustega kogu Eesti,” lisas Korts.
Loodusmuuseumis avatud maalinäituse loojateks on Tartu Harrastuskunstnike Stuudio ning väljapanek kannab nime „Võsad ja villemid“. “Rahvusloom hunt kõnetas meid väga,“ ütles Ülle Koppel Tartu Harrastuskunstnike Stuudiost. „Hundil on eesti rahvakultuuris üle 500 nime, üks nendest on võsavillem. Sellest tekkis mõte lahutada need kaks nime ja siis otsustasimegi need teemadena maalida: „võsad“ ja „villemid“,” selgitas ta.
