Praegu on parim aeg kevadisteks metsaistutustöödeks, mistõttu Keskkonnaamet tuletab meelde, et raiesmikele tuleb kasvama panna uus metsapõlvkond.
Keskkonnaameti metsaosakonna kokkuvõttest selgub, et erametsa uuendamine on aastate lõikes jäänud samasse suurusjärku. 2018. aastal istutati erametsa 12,3 miljonit metsataime, mis tähendab umbes 8 000 ha metsakultuuri rajamist. Hinnanguliselt moodustas okaspuu sellest 80%, valdavalt istutati kuuske. Siiski on veel maaomanikke, kes pole metsauuendamist ette võtnud, ent kel tuleks seda kindlasti teha.
„Eesti on metsavööndis ning seetõttu arvatakse, et parim lahendus metsale on jätta see lageraie tegemise järel looduslikule uuenemisele. Kui vanas metsapõlves tekivad väiksemad lagedad alad näiteks tormi, metsatulekahju või metsakahjurite tõttu, siis võib kaaluda jätta mets loomulikule uuenemisele. Ent lageraie tegemise järel on lageala palju suurem, mistõttu peab inimene, olles kord looduslikesse protsessidesse sekkunud, tagama vajaliku metsauuenduse,“ selgitas Olav Etverk, Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja.
Metsa uuendamine on metsaomanikule seadusega pandud kohustus, mille täitmist Keskkonnaamet iga aasta kontrollib. Metsaomanikud peavad rakendama metsa uuendamisvõtteid kahe aasta jooksul pärast lageraiet ja tagama sõltuvalt metsa kasvukohast viie kuni kümne aasta jooksul uue metsapõlve tekke. Kui metsa nõutud aja jooksul ei uuendata, teeb Keskkonnaamet metsaomanikule esialgu meeldetuletused ja seejärel suunab ta metsa uuendama. Rahaliselt toetab metsade uuendamist Erametsakeskus.
„Paljud metsaomanikud on metsade uuendamisel üha tublimad. Eelmisel aastal ei olnud mets uuenenud 6,5% kõigist üle vaadatud aladest. Saatsime uuenemata metsade omanikele 84 märgukirja ja 4 ettekirjutust, mis hõlmasid kokku 263 hektarit metsamaad. Kui istutamisel või külvil tekib metsaomanikel küsimusi, nõustab Keskkonnaamet neid meelsasti,“ lausus Olav Etverk.
