Keskkonnaagentuuri värskelt avaldatud aruanne „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2019“ annab ülevaate jahiulukite asurkondade seisundist ja viimase aasta jooksul toimunud muutustest. Eeltoodud info alusel tehakse küttimisettepanekud 2019. aasta jahihooajaks.
Erinevate meetoditega jälgimise kaudu hinnang asurkonna seisundis toimunud muutustele ja prognoositud juurdekasvu põhjal jahihooaja eelsele seisundile ning tehakse vastavalt sellele küttimisettepanekud.
„Küttimissoovitused, mis lähtuvad ulukiasurkondade seisundist ja juurdekasvuprognoosidest, on olulised töövahendid maakondlikele jahindusnõukogudele sõraliste küttimismahtude ja -struktuuri otsustamisel ning Keskkonnaametile suurkiskjate küttimiskvootide määramisel, olles seega oluliseks aluseks teaduspõhisel ulukiasurkondade kaitse ja jätkusuutliku kasutuse korraldamisel Eestis.“, ütles Keskkonnaagentuuri direktorTaimar Ala.
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja tõi seirearuandest esile mõned olulisemad seigad: „Viimase kahe aasta vältel on põtrade arvukus Eestis tervikuna mõõdukalt langenud, kuid piirkonniti on asustustihedus väga erinev. On palju piirkondi, kus loomade arvu langetamiseks otsene vajadus puudub, kuid ka selliseid, kus metsakahjude vähendamiseks tuleb küttimismahtu suurendada.
Järjekordselt on põhjust tõdeda, et metskitsi on meil taas rohkem kui aasta tagasi ja sellest johtuvalt on oluliselt rohkem ka metskitsedega seotud liiklus- ja metsakahju. Sigade Aafrika katku (SAK) roll metssigade suremuses on viimase aasta vältel muutunud tagasihoidlikuks, kuid Eesti loodusest see haigus veel kaugeltki kadunud ei ole ning metssea arvukust tuleks uute taudipuhangut vältimiseks hoida võimalikult madalal tasemel ka järgnevatel aastatel. Eesti karudel on läinud väga hästi ning karude arvukus on suurenenud. Ilvese arvukus aga ei taha külluslikule toidubaasile vaatamata kuidagi madalseisust välja tulla“.
Kõiki jahiulukeid kompleksselt käsitlevaid ulukiseire aruandeid on koostatud 2009. aastast alates ning 2013. aastal jõustunud jahiseadusega anti neile iga-aastaselt koostatavatele
dokumentidele ka seadusandlik alus. Aruanded, mis sisaldavad hinnanguid erinevate ulukipopulatsioonide seisundite ja nende muutuste kohta koos juurdekasvuprognooside ja küttimissoovitustega järgnevaks jahihooajaks, on oluliseks baasiks teaduslikel alustel põhineval ulukiasurkondade kaitse ja jätkusuutliku kasutuse korraldamisel Eestis.
Lühikokkuvõte „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2019“ aruandest:
Karude arvukuseks hinnati 2018. aasta sügise seisuga umbes 750 isendit ning asurkonna seisund on hea. Sama-aastaste mõmmikutega müttas möödunud sügisel Eesti metsades 82 emakaru, mis on olnud ka viimase 15 aasta kõrgeim pesakondade arv.
Hundi pesakondi oli Eesti metsades 2018. aasta sügisel 20 ehk veidi vähem kui eelneval perioodil, tänavu ennustatakse pesakondade arvu kasvu.
Ilvese asurkonna seisund ei näita paraku hoogsat paranemist. Seire andmetel on 2018. aasta sügisel Eestis 61 ilvese pesakonda ning ilvese arvukus on jäänud viimase 4 aasta lõikes samale tasemele.
Põtrade arvukuse kohta kogutud andmed viitavad arvukuse mõõdukale langusele, möödunud talvine asurkonna suurus jäi vahemikku 12000-12800 isendit.
Metskitse arvukus suureneb: asurkonna juurdekasvu näitajad olid 2018. aastal head ning asustustiheduse tõusuga on kaasnenud metskitsedega seotud liiklusõnnetuste sagenemine ja oluliselt suurenenud metsakultuuride kahjustused. 2018. aastal kütiti Eestis 24146 metskitse, mis on läbi aastate suurim number. Metskitse arvukuse edasist tõusu tuleks ka käesoleval perioodil piirata.
Metssigade asustustihedus Mandri–Eestis ja Saaremaal on langenud SAK-i tagajärjel madalale tasemele, kuid väljendab kohati juba tõusu. Katkust puutumata Hiiumaal aga ei ole senini küttimisega arvukuse langust soovitud määral saavutatud. Möödunud jahihooajal kütiti Eestis kokku 4761 metssiga, mida on peaaegu seitse korda vähem kui kolm jahihooaega tagasi, mil kütitud loomade arv küündis 32580 isendini.
Kopra pesakondade arv kogu Eestis on jäänud võrreldes eelmise, 2015. aasta loendusperioodiga samale tasemele, kokku registreerisid jahimehed ligi 2700 pesakonda.
Üldised soovitused:
1. Küttimisvajadusi tuleks jahipiirkondade tasemel paremini kaardistada ning küttimise suunamisel senisest oluliselt enam lähtuda tegelikest oludest ja kahjustuste ohust, nt koduloomade murdmine, mesilate rüüstamine, noore metsa kahjustamine jne.
2. Metskitse soku ja põdra pullide küttimisega on soovitatav alustada alles peale seda, kui asurkondade tuumikud on jooksuajas osalenud. Dominantsete loomade kõrvaldamine jooksuajal on asurkondade elujõulisuse seisukohast kahjulik.
3. Sigade Aafrika katku uute puhangute vältimiseks tuleks metssigade asurkonna ohjamisel tegeleda asutustiheduse hoidmisega või tegutseda selle viimisega tasemele 1 isend 1000 ha kohta.
4. Karude küttimisel tuleks eeskätt keskenduda kahjustuskohtadele ja senisest enam tähelepanu pöörata noorematele isenditele, kes valdavalt kahjude põhjustajaks on.
Loe aruannet täpsemalt SIIT.
Käesolev aruanne on koostatud eluslooduse osakonna ulukiseire töörühma poolt, kuhu lisaks koostajatele Rauno Veeroja ja Peep Männil andsid olulise panuse ka Inga Jõgisalu, Marko Kübarsepp, Jüri Tõnisson ja Tiit Matson. Ulukiseire töörühm tänab käesolevaga kõiki seireandmete kogumisega seotud jahimehi ning andmete kogumisse panustanud Keskkonnaameti töötajaid ning teisi koostööpartnereid.
