Jahiseaduse II lugemine toimub 14. oktoobril.
KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
30. september 2015
Täna on Riigikogus esimesel lugemisel Keskkonnaministeeriumi algatatud jahiseaduse muutmise eelnõu, mis peab kaasa aitama metssigade arvukuse kiiremale vähendamisele.
„Peame arvestama, et tänapäeval on jahipidamine ennekõike hobi ja enamik jahimehi ja ka jahinaisi harrastavad seda hobi väljaspool põhitööd. Kuigi jahimehed on lubanud omaltpoolt teha kõik, et metssigade arvukust kiiresti alla viia, tuleb ka riigil sellises eriolukorras seadusandlikke regulatsioone muuta selliselt, et jahipidamine metssigadele oleks võimalikult efektiivne,“ kommenteeris keskkonnaminister Marko Pomerants.
Üheks olulisemaks muudatuseks on eelnõus kunstliku valgusallika lubamine metssigade küttimisel. Metssiga ettevaatliku loomana liigub õhtuhämaruses või pimedal ajal. Sügisel ja ka lumeta talvel aitab kunstlik valgusallikas metssea jahti tõhustada.
Eelnõu kohaselt lubatakse metssigu küttida ka seisva mootoriga mootorsõidukist. Sõidukites on lasu sooritamiseks parem vaateväli, sest kütt asub maapinnast kõrgemal ja sõidukile toetumisel on tabamise tõenäosus suurem. Samuti võimaldab see muudatus kasutada auto pakiraamile ehitatud kõrgistmeid, mis on oluline just jahiohutuse seisukohalt, sest tulistamine toimub ülevalt alla.
Eelnõu järgi võimaldatakse Keskkonnaameti loal kasutada metssigade püüdmisel ka püünisaedu. Kõne alla võib see tulla näiteks seal, kus ohutu jahipidamine tulirelvast pole võimalik, näiteks hoonete või asulate läheduse tõttu või rikkaliku linnustikuga väikesaartel. See meede saab kindlasti olema erandlik.
Analoogselt marutauditunnustega looma surmamisele on eelnõu järgi õigus jahiloata surmata ilmsete sigade Aafrika katku tunnustega metssiga. See meede ei aita kaasa metssigade populatsiooni vähendamisele, küll aga võimaldab haige looma koheselt hukata ja mõistagi utiliseerida kui ühe katku levitaja.
Ning viimase asjana võimaldatakse seaduse eelnõuga maaomanikel või tema poolt määratud isikutel küttida metssigu oma kinnistul. Selleks väljastab jahipiirkonna kasutaja maaomanikule või tema poolt määratud isikule tasuta metssea küttimise loa. Jahiluba väljastatakse kehtiva jahitunnistuse alusel ainult maaomaniku kinnistule. Enne jahile minekut tuleb loa omanikul sooritada suuruluki laskekatse ja maksta jahipidamisõiguse tasu. Jahiluba tuleb ettenähtud tähtajaks jahipiirkonna kasutajale tagastada, et viimane saaks esitada Keskkonnametile küttimisandmed. See muudatus võimaldaks metssigade arvukuse reguleerimisse kaasata rohkem jahipiirkondadesse mittekuuluvaid jahimehi.
Juba varasemalt on metssigade tõhusamaks küttimiseks muudetud jahieeskirja, millega lubatakse metsseale aasta ringi pidada ajujahti, küttida aasta ringi põrsastega emiseid ja pikendatakse koerajahti 31. märtsini. Lisaks kehtestas Keskkonnaameti peadirektor käskkirjaga 2015/2016 jahiaasta küttimismahuks minimaalselt 29 600 metssiga, millest septembri alguse seisuga on kütitud ligikaudu kolmandik. Käskkirjaga keelatakse ka metssigade lisasöötmine 1. oktoobrist 30. aprillini.
Loe täpsemalt siit: http://www.envir.ee/et/metsandus/jahindus/jahiulukid-eestis/metssigade-kuttimise-korduma-kippuvad-kusimused
Lisainfo:
Berit-Helena Lamp
Keskkonnaministeeriumi kommunikatsiooni peaspetsialist
+372626 2910, +3725303 6253
berit-helena.lamp@envir.ee
