Ajakirjanduses levima hakanud teade, nagu oleks Hiiumaa põhjaosas Tahkuna poolsaarel Põdrakuusiku talus hunt koera ja tema perenaist rünnanud, tekitas inimestes küsimusi, kuidas selline asi võimalikuks sai osutuda.
Eestis korraldab riiklikku ulukite seiret Keskkonnaagentuur. Värske ulukiseirearuande järgi ei olnud eelmisel aastal registreeritud Hiiumaal ühtegi hundi pesakonda. Tõsi, oli teateid seal elavatest üksikutest huntidest.
Kuna esialgne info, mille järgi oleks sealses vaikses piirkonnas hunt talu koduõuel inimest rünnanud, oleks olnud erakordne, reageeris Keskkonnaagentuur sellele mõistetavalt koos kolleegidega. Väidetava hundi rünnaku sündmuskohal ja rünnaku ohvriks langenud perenaisega käisid kohtumas Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna hundispetsialist Marko Kübarsepp, kellega oli kaasas Keskkonnainspektsiooni Hiiumaa büroo juhataja Marek Põld. Teostati koha paikvaatlus ning vesteldi kannatanuga.
Sündmuskoha ülevaatusel ei leitud ühtegi asitõendit või viidet, mis oleks võinud anda aimu hundi ründest. „Kui see oleks olnud tõesti hundi rünne, olnuks tegu väga haruldase ja erakordse juhtumiga,“ kinnitas Marko Kübarsepp. Ühtegi märki ega asitõendit, mis esialgse info paikapidavust toimunud hundirünnakust oleks kinnitanud, kohapeal spetsialistid ei tuvastanud.
Keskkonnaagentuuri hundispetsialisti Marko Kübarsepa sõnul oli sündmuspaiga ülevaatus ootuspärane. Kui võtta aluseks Soome statistika, siis on ka sealsed hundirünnaku teated osutunud hiljem koerte rünnakuiks. „Hundi käitumist tundes võin kinnitada, et niimoodi hunt inimest tema koduõuel ei ründa.“ lisas Kübarsepp.
Soomes on sellisteks puhkudeks välja töötatud oma kindel käitumise reeglistik: metslooma rünnakute puhul võetakse haiglas kannatanu haavast alati ka DNA proov, mille järgi saab tegeliku ründaja välja selgitada teha.
Keskkonnaagentuur rahustab hiidlased selle loo valguses maha, erakordseks paanikaks ei ole mingit põhjust. Hunt ise niimoodi inimesega kontakti ei otsi ega teda ründama tule.
